fresh

Kool on läbi, suvi on alanud. Muidugi, praeguste ilmade kohta ei saaks suvi öelda. Aga mulle see meeldib millegipärast. Võib-olla loeb see, et ma olen siiamaani koolist väsinud ja soov aina voodis lebada on suur. SIISKI, palju on vahepeal toimunud.
Autokooliga on asjad peaaaegu, et tõusuteel. Kooli teooria on tehtud, sõidud poolepeal, homme saab tehtud pimedakoolitus, teisipäeval meditsiinikoolitus. Ja siis...jääb üle vaid paljuuuu õppimist ja harjutamist.
Käisime Krissuga ükspäev pildistamas:

hellou summer

See hetk, kui sa sõidad bussiga koju, päike paistab nõnda kenasti, aga tead, et kodus ei oota sind keegi.

See hetk, kui buss laseb sind maha kodu teeotsas ja nõnda siis teelt kodupoole vaadata ja näha, et mitte miski pole muutunud, vaid päike paistab teistmoodi, õunapuudele on tulnud jubaväikesed pungad, koer ootab ja vaatab sind härdamini, kodu on külmem, aga siiski, see tunne on hea.  Ma olen olnud ära vaid 3 päeva, aga tundub, et see oleks nagu terve igavik. Mul alati ei ole selliiseid hellushetki koju jõudes, aga täna oli kõik kuidagi hoopis teistmoodi.
Mulle ikka ei meeldi kodus olla üksinda. Teada, et mittte keegi ei oota sind, ega keegi ei tule sinuga kaasa, ega pole tulemas ka. Mulle meeldib ja on alati meeldinud olla perega. Pere on minu suurim rõõm. Mu nädalavahetus oli imeline, sest ma olin perega, ma tundsin seda tunnet, mida ma alati jõuludel tunnen. Pean tõdema, et see oli siiski veidikene teistsugune, kuid siiski.
Inimesi ei saa muuta, kui nad ise ei taha muutuda. Siia sobib tõesti väga hästi üks ütlus ''palki enda silmas ei näe, aga pindu teiste silmas näed''. 

Ma olen väsinud olemast ''koha täide''. Mind ei aja miski rohkem vihale, kui ebaõiglus.  Kas ma tõesti pole väärt kordki tegemast seda, millest ma olen unistanud kaua. Iga kord ma mõtlesin, et küll ka minu aeg tuleb, aga ma ei taha seda siis, kui ma vaid olen see viimane valik. Ma ei pea lastma endaga nii käituda. Ma ei pea seda kõike taluma ja oma viha alla neelama. Olen niigi kaua tolerantne ja hea olnud. Ma olen liigagi hea olnud.

Blogi kirjutamiseks on õige hetk siis, kui sa oled kelleltki inspiratsiooni saanud VÕI siis kui elu on lihtsalt peapeale pööratud ja tuju on alla nulli. Ma ei oskagi kõiges halvas kedagi peale enda süüdistada. Ma olen olnud halb inimene ja halb õpilane. Või võib selle ''halva'' kohta öelda ka kohusetundetu? Ma pole kunagi pidanud ennast kohusetundetuks, ma olen vägagi kohusetundlik ja teen kõik asjad enamasti õigeks ajaks ära. Aga jah, ma olen halb õppija koolis. Minus tekib äng igakord, kui pean õppima midagi sellist mis mulle ei meeldi või midagi, mida mul tulevikus vaja pole.
Üks tark inimene kord ütles : "Mida rohkem sitta seda paremini õitseb". Ma tõesti loodan, et lihtsalt praegu on see halb ja varsti tuleb kõik hea.

***

Kergelt kuu on mööda läinud sellest ajast, kui ma viimati siia kirjutada üritasin. Ma ei teagi kas hakata näpuga kalendris järge ajama ja rääkima mis vahepeal juhtunud on.

Paar asja võiks siiski ära märkida...

• Minu emme sai Jõgevamaa Aasta emaks, mis oli nii armas uudis, et vastuvõtul selle välja kuulutades (mis oli totaalselt üllatus) tuli ikka väike pisarake silmanurka.
  

• Võstutantsimise VÕIT! + eripreemia valiktantsu eest + publikulemmik neidudest!
  
• Üks vahva nädalavahetus Tallinnas Kaspari võistlusi vaatamas. Nädalavahetus täis saalihokit.
  
• Ma sain kõik arvestused tehtud ja veel positiivselt! + Uurimustöö hindele "5"!
  
• Me saime C-katega tantsupeole! 

Mul polegi hetkel jõudu enam miskit muud kirjutada..Lihtsalt loodan, et varsti tuleb see aeg, kui ma viitsin ja jõuan rohkem blogimisele aega kulutada. Vast ei juhtu see paari kuu pärast.