...

Koolitants on neljapäeval. Jah, ma pole kunagi olnud nii ebakindel selle suhtes, kui see aasta..Aga kõik tundub nii toores. Ma tunnen , et ma ei saa hakkama. Jah, Laura julgustavad sõnad ''te olete alati hakkama saanud, saate nüüd ka'' mõjuvad veidi, sest tõesti, me oleme kuidagi ennast alati kõigest raskest läbi vedanud.
Jah, ma hetkel eiran kooli ja õppimist. Fotoromaan ei taha üldse hästi minna, sest ma lihtsalt....ei oska..mul ei ole motivatsiooni seda teha..ja bioloogia homne kontrolltöö..oh jah..ma ei suuda õppida..mida teha et motivatsioon tagasi tuleks?
Peale selle on mul veel koguaeg uni. Ma olen väsinud. Nii stressirohke aeg.

Mul oli järjekordne mõnus nädalavahetus. Ma ainult nende arvelt nüüd elama hakkangi vist.
Laupäeval tegin päeva iseendale, muusika, lebotamine, raamatu lugemine, vannis käimine, rahulikult söömine...lihtsalt täielik aja maha võtmine üle pika-pika aja. Siis oli hea aeg, ühe armsa inimesega! Mulle meeldivad pühapäeva hommikud, eriti sellised. Saab pannkooke süüa ja kohvi juua ja naerda ja juttu ajada ja oeh! Tol päeval oli veel montekatega kolme tunnine trenn ja siis juba tuli Marie siia. Tegime õhtul kõva sauna!
Jah, olenemata kohutavast koolist, on mu elu hetkel ilus, võib-olla liigagi..ma pole seda ära teeninud, et mu kõrval nii head inimesed on.

raise a glass of wine

Ed Sheeran - I See Fire

Long time no see...

On nii kiired ajad olnud..väsimus taob juba praegu kannaga näkku, aga ei, ei anna alla!

Sündmus 1 on, et andsime esimese kooli ajalehe välja. Esimest numbrit käes hoides ja lugedes ikka mõtlesin, et ''järgmine kord läheb paremini''. Aga esimene kogemus on käes, nüüd vaid paremuse poole!

Oli vahva-vahva, hea, mõnus talvelaagri nädalavahetus..Päeval tantsisime palju ja õhtud olid mõnusad vabad (ristisime Krissuga oma nunnu ka ära!). Sain olla koos super inimestega ja teha suurepäraseid asju Oeh, nii hea! Väga-väga tegus oli see nädalavahetus ikka. Ja lihasvalu-oeh kui karm aga nii hea!!

Sellel reedel oli Liisu 18 sünnipäev. Oeh, see oli megaaaaa vahva ja tore ja hea pidu. Oleks ma ainult vähem väsinud olnud. Järgminekord heastan selle vea. Nii palju sai nalja ja nii palju sai juttu räägitud jaa jah. Hommikul varakult linna, trenni ja siis mängule. Pühapäeval segaste pikk trenn. Oeh, oli jällegi üks mõnus-tore nädalavahetus parimate inimestega.

Täna oli järjekordne segaste trenn, oh meid, homme ülevaatus. Ma nii loodan, et meil läheb suurepäraselt seal..Kuigi jah, kartus on suur. Tõesti on..


****

Jälle mitu päeva mööda läinud sellest,kui hakkasin siia kirjutama...

Ma iga päev võitlen endaga, et ma ei annaks kooli suhtes alla..Ma tahan trenni teha ja aega veeta, aga kooli raskus masendab mind. Keemia ja füüsikaga on kohutavad lood...ja matemaatika..ehk sellega veel saab kuidagi hakkama, aga ma ei ole ikka üldse reaalsuuna inimene...
On vist esimene kord kui ma talvel(oma põhimõtteliselt lemmikaastaajal) tahan suve...see talv lihtsalt tuli nii hilja ja õigeid jõule sellepärast polnud..miks peab siis praegu selline ilm olema?
Oli ülevaatus, ma olin õnnelik, et meil nii hästi läks..alati saab paremini, aga meie kohta oli see ikka väga hea!
Ma ei julge miskipärast siia enam midagi kirjutada...alati on kellelgi miskit öelda..küsida...
Ma vihkan kui keegi ütleb/lubab mulle midagi, aga ei täida seda..ma olen sellist käitumist juba nii palju tunda saanud..aga ma tõesti ei arvanud, et keegi mu sõpradest veel selliseks osutub..lubadusi antakse selleks, et neid pidada..ma nii väga ootasin seda...üle kuu aja ootasin..aga nüüd...kui ta uuesti lubas, siis..ma ei usu teda enam...tunne, et olen kaotanud ühe kalli inimese...ei tea kas ta ise ka aru saab, et ta natukene halvasti käitub? Kurb kui ei saaks..
On niiii hea kuulda, kui keegi kiidab, mu hoiakut või üldse tantsuoskust. (täna jäi suu lahti,kui kuulsin kes see üks veel oli). Ma ei pea ennast heaks tantsijaks, aga kindlasti paar head sõna annavad mulle nii palju enesekindlust ja motivatsiooni veel paremini teha. Kunagi pidasin rumalaks neid, kes valisid kooli asemel tantsimise,aga nüüd...ma olen ise selline enamjaolt..kuigi, praeguse kooliga, on lausa katastroof kui jätan ühe tunnigi koolis vahele..nii palju asju jõuab ikka selle 75 minutiga teha..mis siis terve päev veel puududa oleks? okei ..kogesin seda ükspäev..ja täna ka..
Käisin oma muredega perearsti juures...lootsin saada mingit muud tagasisidet temalt..maitea miks..ja mis värk on selle füsioterapeudiga nüüd? järjest rohkem ja rohkem inimesi käivad seal..ja nüüd pean mina ka????


And I hope that you'll remember me...

my year 2013

Jah, no alguses mõtlesin, et sellist postitust ma enam ei tee...aga mõned tähtsamad asjad võiks siia siiski ära märkida...

• Märt Avandi ja Lenna kontsert!

• Läti esinemisreis!

• Mingiaeg algas mu akne rohtude võtmine, mis muutis mu elu mingiks ajaks..Nüüd tundub, et olen jälle selles hädas..Kohutav, kuidas saab see peale selliseid läbielamisi tagasi tulla????
  
• Rootsi kruiis!
  
• ENTRUM!
• Käisime Rubenil külas!
• Palju esinemisi!
  
• Suvetöö Pierre's! Selline katsumus, oeh!
  
• Luua laager! Üle pika aja parim!

• Öötantsupidu!
  
• Itaalia! Maailma parim-parim-parim reis!

ma lähen sinna tagasi, te veel näete seda!

mu parimad reisitüdrukud!

''teeme ühed kerged hommikushotid?'' ''DAVAI''

• Uus kool, uued asjad, uued inimesed, rasked ajad.. Uurimustöö, uued üritused, pildistamised, meediaring ja nii edasi ja edasi...+jõuluball!
  

• Vaheaeg, jõulud, minu 18, uusaasta, ilusad hetked...
  

See aasta oli suur muutuste aasta, paljut juhtus..Ja jällegi, vaatan neid üritusi ja peaaegu kõik on seotud tantsuga..sest nii lihtsalt on..

number kaks

see oli üle pika aja mu kõige suurim kokkulagunemine...ma ei suutnud enam nuttu jätta..kole saatus niitis mul jalad alt ja pani veel jalaga ühe tou....kõigest sellest rääkimine teeb kergemaks, selle jagamine...ma ei tea miks, aga teeb...ja kellegi teise sarnase saatuse kuulamine teeb ka kergemaks, sest ma tean mida ta tunneb, mitte, et minust kasu oleks olnud, arvatavasti mitte, aga ma hingeliselt tundsin seda kõike..kõik mälestused nii head kui halvad tegid kurvaks..ja alles kui keegi kaob hakatakse väärtustama kõike seda mis oli..merlegi tuletas veel meelde, kuidas ta ütles kord, et mul on ikka jube hea isa, kes küsib ja tunneb huvi kuidas mul koolis läks või üldse kuidas mu päev möödus...aga mina oskasin öelda ainult halba..ja nüüd teda enam pole..ja ma olengi oma süütundega üksinda..ja ma ei saa seda parandada, ma ei saa paluda vabandust kõige eest..lihtsalt ei saa...aga mul oli tugi olemas ja see tähendas mulle palju!

kodu pole ka enam kodu..ainult all korrusel tunnen ennast nagu omas kodus ja diivanipeale jääksin kasvõi elama..aga ülesse korrusele tuleks nagu teise maailma..nii külm ja kõle...pole enam seda head tunnet kui alati oma tuppa tulen, et tahaks nii väga voodisse viskuda ja sinna terveks päevaks jääda..peaks vist jälle ümbertõstmist toas tegema..jah, seda vist ma teengi..homme?

glee laule kuulates tuleb alati suur nostalgia..jah mul on siiamaani kurb..kui saabas kaotab suka silmist..on küll veidi raske..aga mis teha, ju siis elu peab nii minema.. ma olen nagu üks hale laps, kes iga asja peale kurvaks muutub..aga sõbrad on tähtsad, on alati olnud ja on kurb kui on tunne nagu ühte enam nagu polekski..

Mu telefonis on lihtsalt nii suur hulk pilte, et ma kohe ei tea mida öelda...

Videod?

Ja mul pole õrna aimugi kas te näete ka neid....ups