sharing is caring

Olen kõik eelnevad arvestused (füüsika ja inglise keel) üle elanud edukalt. Aga täna, matemaatika arvestust tehes...ma mõtlesin kui rumal ma olen, et ma ei oska ja aru ei saa. Kuigi...arvestust tehes ma polnudki närvis ega pahane, ma olin pigem pettunud. Ma siiani ei mõista meie matemaatika õpetajat. Ta kiirustab meid takka uusi osasid võtma, lahendame konsultatsioonis neid ülesandeid mida töösse ei tulegi. Ja tema väidab, et tal kõik läbimõeldud ja et meie oleme rumalad ja lollid. Mul tõesti oli arvestuse ajal nii palju inspiratsiooni kirjutamaks, aga ega siis töö ajal ei saa paberit välja võtta ja oma mõtteid kirja panna..Ja nii nad kaovadki mu mõtteist.
Kurtsin emmele ka, kui enesekesksed ja ainult endale mõtlevad inimesed on mõned meie seast. Ütlesin, et kui mind ei aidata , siis ei aita mina ka enam kunagi neid. Miks mina pean alati hea olema? Ja emme nõustus minuga ja ütles, et muidugi ära siis aita. Kes teistele midagi ei anna, see ei saa loota et talle ka midagi antakse.
Aga peale seda arvestust oleks minu seljast kukkunud nagu hunnik muresid, mis mind mitu päeva rõhusid. Mis sest, et ma lähen varsti õnnetundi seda samust arvestust tegema, aga siiski ma saan öelda, et ''jah, see on jälle selleks korraks läbi''. Sest homne uurimustöö seminar mind ei kõiguta.

Mu nädalavahetus oli hea, nagu iga nädalavahetus mis viimaselajal olnud on. Kuid seekord oli see pingelisem. Jah.
Vabariigiaastapäev oli mõnus. Ilus hommik armsaga, kodune perekondlik uhke söömaaeg, milliseid ma nii väga taga olen igatsenud, poole perega presidendi vastuvõtu vaatamine. Tundus , nagu oleks jõulud olnud!
Teisipäeval oli nii kaunis ilm. Mu tuju läks hommikul nii heaks, et halvale enam möelda ei tahtnudki.
Oli ajad kunagi, kui ma oskasin kirjutada. Enda arust vähemalt. Ma ei teagi mis minust nüüd on saanud või kes minust saanud on. Harald rääkis täna koolis, et peab olema unistused ja eesmärgid mille poole püüelda, kui neid pole, siis ei saagi midagi head. Ma pean need asjad endale uuesti leidma. Ja ma pean Entrumile seekord jõudma. Ma lihtsalt igatsen neid inimesi. Kuigi karda, et olen seal täielik outsider.
Ma ootan Kerlile külla minekut ja kunagi tahaks ka Merle juurde minna, kui veel võimalus peaks tekkima.
Ma unistan vabast nädalavahetusest, kui on ilus ilm ja mõnus olemine. Ma loodan, et see nädalavahetus võimaldab mõnusat kevadist ilma.

survive this week

Ja jälle olen situatsioonis, kus ma tunnen, et minuga on ebaõiglaselt käitutud. Inimesed ei saa siiani aru miks ma sellise valiku tegin. Ja peale selle, nad ei saa aru, et ma ei teinud mitte midagi meelega ja kindla sooviga haiget teha. Asjad lihtsalt läksid nii ja sinna pole miskit parata. Saatus. Kuid milleks rääkida asjadest millest ei teata? Oleks küll kerge öelda ''las koerad hauguvad'', miski jääb ikkagi hinge kriipima. Ma pole kunagi endast mõelnud, kui mingisugusest halvast inimesest kes teistele halba tahab. Ma pole kunagi kellelegi midagi halba soovinud ja ei soovi seda ka praegu. Ma olen loomult järeleandja...ma olen pahane-unustan selle, keegi ütleb mulle midagi pahasti-unustan sellegi..

Jah, ma jälle teen näo nagu ma ei peaks hetkel näiteks ajaloo kontrolltööks õppima...

Mõni peaks luuletajaks minema, sest tal on lihtsalt koguaeg millegi kohta miskit öelda. Sõnad jooksevad ta seest välja ja ta viitsib neid kirjutada...iseasi kas ma jõuan neid lugeda..

***

Jah, jälle mina siin..pikka aega tagasi kirjutatud tekste lugedes mõtlen, et..misasja??
Mõned inimesed ei saa siiani aru nö ''reeglist'' - enne mõtle siis ütle..Jah, ma ei saa öelda, et minulgi sellega probleeme poleks, aga siiski...selliseid asju mina ei ütle...nii sündsusetu.


***

Need hetked , kui ma avastan ennast lugemast 2 aasta taguseid blogipostitusi..just neid kus mul raske oli..neid kus ma olin iga hetk murdumas...see kõik tuli jälle meelde ja südamel hakkas raske...lugesin kuidas ma iga päev nutsin kui isa helistas või teda vaatamas käisin..
Aga olen õnnelik selle üle, et hetkel kõik nii hea on..ma ei väsi kordamast, et kool on raske, kuid ma lihtsalt pean hakkama saama ja need arvestused ära tegema, ma tõesti lihtsalt pean. Aga ma ei saa ennast iga hetk õppima sundida.


***

Neljas kord kui ma juba olen kirjutamise pooleli jätnud, et järgminekord edasi kirjutada...Ja siin ma siis nüüd olen. Mõtlen homme olevale inglise keele arvestusele ja ülehomsele füüsikale. Ma kukun läbi. Mul pole lootustki.(seda ütleb mu mõistus, aga miskit minus ütleb, et ehk õnn naeratab mulle ja ma saan endale sellise pileti, millest mul midagi meeles ka on)

Mul oli suurepärane nädalavahetus, suurepäraste inimestega. Lihtsalt selliste nädalavahetuste pärast tasubki elada.

Olen kaks hommikut järjest sisse maganud, kuna mu äratuskell telefonis ei tööta. Milles asi? Mis toimub? Aga selle eest, olen saanud natukene rohkem magada kui tavaliselt, mis on super. Hommikul olla kauem voodis.... Mulle on meeldima hakanud esmaspäeva hommikud. Sest kolm nädalat järjest on nad olnud nii mõnusad!

Ma pean elama üle neljapäeva..12.40 on see kellaaeg, kus mulle tuleks sooovida palju edu, aitäh! Siis on mõned päevad pidupidu hea-tore aeg ja siis juba matemaatika arvestusele, kust ma ka ilmselt läbi kukun..No problemo!

ennnveee

Nooniii here we are...
Neljapäev...kaua kardetud KOOLITANTS...algus oli palju tõotav, vahepeal läks veits paidesse asjad, aga ei ole hullu..tagasiside oli üllatavalt positiivne..rubeni tantsu olevat kiidetud maast-taevani..teine tants, oli nagu oli, peaaegu oleks Liinalt jalaga vastu vahtimist saanud, nii et silm ka poleks pilkunud..aga lõpp hea, kõik hea :)
õhtu möödus mõnusalt, kooki-jooki...NII HÄÄÄÄÄ

Reedel ootasin terve kooliaja, et saaks see päev juba läbi..kahjuks oli päeva pikenduseks veel Õnnetund :( peale seda kvaliteetaeg ja siis õhtul Karini sünnipäev..
Alguses üldse ei tõmbanud sinna, aga kokkuvõttes väga tore sünnipäev oli..poleks arvanud küll, et mina, Laura Saarmann, tantsin süldi muusika järgi..aga tantsisin..peaks vist hakkama tantsukursusi võtma, rumbad sambad mamabad selgeks ja paraadile :)

Laupäeval pidin juba vara ärkama, Maie tuli siia..tegime beebipilte ja värki..muljetasime ja oli hea.
Mitu tundi ootamist ja lõpuks jõudis...kerged filmid ja iuuuuuuu Jälle krõpsu :( nuu peab end ikka käsile võtma ja loobuma krõpsudest..juhuu hakkame tervislikult toituma, nooot...
Õhtul ei läinud minu pildistamis tuhin ikka üle ja jätkasin samas vaimus, tubli mina, jee :)))

Nuu ei ole paremat tahta, kui tema kõrval ärgata..sõime hommikust, kerge kohv ja siis matkama..
2 tundi mööda Eestimaa metsa ringi uidata on ikka jube väsitav küll..nii mõnus oli kuidagi..
Tagasi tulles tegime teed ja siis lebo timeeeeeee...
Kuue aeg tulid Kati ja Alex siia..vaatasime 5kesi vanu asju, diplomid, tunnistused, ajalehe väljalõiked..naerda sai ikka korralikult..leidsime ema klassikaaslaste meenutusi temast, nii armas..meil võiks ka ikka niii ollla, et tuuakse välja teiste poolt plussid ja miinusse..Nostalgia..
Hahaha Alex on ikka paras marakratt, selline pätt na..
Nüüd õhtu käes ja saab uinuda jälle oma kulla kõrval ;))

Õhtune kohustuslik "Sajandi armastus" tuleb ikka ka ära vaadata :))

Kinno tahaks ka lähiajal minna..eniiioneee oskab mingit head filmi soovitada??????

                                                     lollitamise maailmameister

Praeguseks kõik ja peatsete, uute kohtumisteni..
Lumi säärde ja tsauukiiitsauuuu.... :D:D:D:D:D

photoshoot

Eile tundsin ennast kui päris fotograaf. Tegin Maiest ja tema armsast beebikõhust pilte. Sättisin pildistamiskohta,andsin riided selga (jah, kõik pildilolevad riided on minu omad, niiet 10 aasta pärast pole mul uusi riideid vaja osta),ütlesin kuidas olla võiks, tuunisin. Ma ei oskagi lõpptulemuse kohta midagi öelda..Mõned pildid on ikka päris armsad. Lisangi siia kõik pildid mis erinevalt ära tuunisin..

Ja mul on seljataga järjekordne suurepärane nädalavahetus! #LOVE