christmas wishlist

Hakkasin jõuludele mõtlema. Ja sünnipäeval. Päkapikkudele tuleb juba soovid kirja panna.
Ma olen juba oma väikese wishlisti valmis teinud...loodan, et midagi saan endale ka soetatud.

1. Ilus käekell!
(enamus nahkrihmaga kellad on nii ilusad)

2. Uus lõhnaõli
(magusad lõhnad on enamasti mu lemmikud!)

3. Ühed mõnusad soojad sokid.
(mulle nii väga meeldib talvel sokke kanda, eriti kui need veel mõnusad pehmed on!)

4. Kunagi pole liiga palju küünelakke!
(mulle meeldivad ilusad küüned, aga no...kui oleks ilusaid küünelakke, siis oleksid mul ka koguaeg ilusad küüned. Matid ja sädelevad lakid lausa karjuvad mulle alati, et ma neid ostaksin)

5. Korralik telefonikott!
(enamus kotte on muidugi appleitele ja muudele nutitelefonidele aga küll mina ka oma leian)

6. Ühed armsad kõrvaklapid!!!! 
(wishlistis juba ammuammu)

7. Üks korralikult hea CD!
(neid kelle albumeid ma tahaks on ikka väga palju,lihtsalt...vahepeal on muusikakesksuses niii hea cd plaate kuulata! Buble ja Boyce Avenue siiski vaieldamatud lemmikud!)

8. Üks hea raamat mida lugeda!

9. Lõhnaküünlad! Vaieldamatud lemmikud!

Ja ma hetkel ei teagi mida veel..neid asju on kindlasti veel..aga need on tähtsamad mille nimel vaeva näha! :)

coming home

''It's our party we can do what we want
It's our party we can say what we want
It's our party we can love who we want
We can kiss who we want
We can see who we want''


Uskumatu kuidas inimesed suudavad oma unistusi teostada. Blogisi lugedes või jutte kuulates mõtlen endamisi, et ma ei saa ikka oma unistustega kuidagimoodi hakkama. Päris tobe on see tunne kui avastad ennast enda unistusi maha matmast, öeldes, et ma ju tean et need kunagi täide ei lähe.
Ma mõistsin vist nüüd, miks ma kunagi peale blogipostituse postitamist ei mäleta mis ma siia kirjutasin. Ma lihtsalt kirjutan alati oma pea nii tühjaks. Imelik minu mõtted kõik siiin ühes kohas..Kas mul on tõesti nii vähe mõtteid? Irooniline. Mina oma väikese mäluga.
Elu peab nüüd paremini minema...lihtsalt peab.

Vahepeal ma nii igatsen seda suve..Pierret ja sealseid inimesi. Kui palju see kõik muutis..See oli minu jaoks piisav proovilepanek millega ma sain...ma arvan et hästi hakkama. Muidugi, jah, mitte piisavalt hästi nagu oleks soovinud. Aga see muutis nii paljutki.

Krissu sünnipäevapidu on varsti. Ohjah. Ja siis veel trenn.. Ja siis eelülevaatus. Ja siis jõulupeod. Esinemine. Muud kooliasjad. Uurimustöö.

Ja tõesti, te ei kujuta ette kui õnnelik ma olin, kui teada sain kõik oma arvestustööde hinded. Ma ei kukkunud ühestki (MITTE ÜHESTKI) läbi. Olgu nad kasvõi kolmed,kasvõi nõrgad kolmed, aga ma ei pea vähemalt vastama minema.

Avastasin jälle Boyce Avenue..sest ma koristasin toa ära...ja panin jõulutulekese põlema, pugesin tekialla ja nüüd tunnetan lõhnaküünla imelist lõhna ja kuulan neid. Loob imearmsa meeleolu. Kuigi jah, need laulud loovad ka kuidagi kurva meeleolu. Või pole need ainult laulud?

Mu tujud kõiguvad ikka vahepeal seinast-seina.Ei saagi enam aru kas ma olen rõõmus või kurb.

Tahaksin heietada maast ja ilmast...ohjah..eks ma ootan siis reedet. Ja mingist päeva veel. Et olla..rahulikult..lihtsalt. Mitte midagi ütlemata.

We run things,
Things don't run
We don't take nothing from nobody ...

punktpunktpunkt

Merle tahtis et ma siia kirjutaksin, aga kuidas? Mul pole üldse mõtteid.

Viimasel nädalal on olnud arvestused, oleme pidanud esitama mitu õpimappi ja üldse, terve nädal on keerelnud õppimise ümber. Enamjaolt.
Kaks arvestuse hinnet on juba ka teada, need läksid normaalselt. Olen õnnelik, et kahes aines ma vähemalt läbi ei kukkunud. Nüüd vaja vaid üks õudus(matemaatika) ära oodata ja ongi selleks korraks läbi, sest vast eesti keel ja muusika lähevad ka ikka hästi.
Töövarjupäevale ma ei saanudki. Oli trenn ja väike selline... mõnus puhkepäev.
Esmaspäeval on muusika kuulamise arvestus, uurimustöö esimene seminar..ja trenn. Mis kõige kohutavam, ma pole oma juhendajaga absoluutselt kontakti saanud. Ta nagu eiraks mind. Tean keda süüdistada kui läbi peaksin kukkuma või midagi sellist.....

Sest ma lihtsalt oskan inimeste elu persse keerata. Kuradi jobu olen.

pictures of you

Ma lihtsalt ei suuda, ei taha, ei jõua enam. Kõik tekitab tülpimust. Tunnen, et ma vajan uunedusi. Ükstapuha milliseid. Või ma tunnen lihtsalt, et tahaks ennast oma senisest elust välja lõigata ja uue elu hankida?
Mul oli arenguvestlus, tundsin ennast kui algklassilaps koos emmega kooli sisenedes ja seal klassis lauataga istudes. Oli küllaltki ebamugav ja küllaltki tore. Mulle meeldib rääkida ja unistada. Ma vist kunagi ei väsiks rääkimast elust-olust-maailmast.
Olen teinud endale traditsiooniks selle reedeti peale tunde ''õnnetunnis'' käimise. Kool on siiani masendav ja arvestustenädal tuleb, see muutub veel masendavamaks.
Oli esimene esinemine sel aastal...Ma esimest korda vist ei tahtnud minna, maitea miks.
Saatsin oma pilte Vooremaa-le. 2 pilti läksid käiku. Aga teksti küll mina nii ei rääkinud. Edu!
Oli teater neljapäeval...ma nüüd ei teagi, kas see meeldis mulle või mitte. Mulle tõesti meeldib teatris käia ja end selle puhul üles lüüa (tegin endale sellised ilusad lokid Katiga, mis koolimaja ette jõudes olid juba välja läinud..masendav) ja lihtsalt kultuuri nautida. Mulle meeldib Viljandi ja teada, et need inimesed kes seal näitlesid on õppinud Viljandi Kultuuriakadeemias.
Rääkisin eile Kerliga. Alguses helistasime, räägisime pea kaks tundi kuni tal aku tühjaks sai ja siis avastasime , et hallo, miks ei räägi me skypes. Ja edasi kestiski meie vestlus hiliste öötundideni. Miski pole muutunud.
Oli trenn täna. 3 tundi tatsamist mis mulle lõpuks nii meeldis. Ja siis see matemaatika õppimine. See ei meeldinud mulle üldse. Ma vihkan matemaatikat.
Ja nüüd ma olengi siin. Ümbritsetud õpikutest ja nostalgiat täis laulust.
Saaksin ma ainult selle toa veel homme korda ja saaks see arvestustenädal läbi ja saaks kõik asjad ilusti tehtud. Jah, siis oleks ehk mu elul ilusam pilt.
Kõik on rohkemgi kui veider ja see meeldib mulle. Mingil imelik, omanäolisel kombel.


''This earthquake weather has got me shaking
Inside i'm high up and dry''

so many things

Mul oleks paljustki kurta, aga ma kardan, et mul ei ole sellist inimest väga käepärast võtta, kes viitsikski kõiki mu muresid ära kuulata?
Koolis on kohutavalt raske, ma lihtsalt ei kujuta ette kust selline tagasilangus tuli? Hinded on rohkem kui halvad, seepärast on ka tuju igapäev aina halvem ja aega järjest vähem. Ma ei saagi vist kunagi sellest ''õnnetunnis käimise'' needusest lahti. Iga nädal ma ikkagi leian ennast reedeti seal viiendas tunnis istumast, aga ikka mitte midagi osates. Ma olen kohutav saamatuse hunnik. Nutumaik on igapäev suus kui avastan stuudiumist uue kahe. Kõik lihtsalt variseb kokku.
Küsimus suurele ringile: ''Mida ma veel arvestustenädalal teen, kui mul praegu juba nii kohutavalt läheb?''
Arvestustenädala pärast ei saa ma minna ka ENTRUMILE, kus ma pidin ilusti igal sessioonil see aasta käima.Ei, ikka suudab mingi asi ette tulla. Kohutav. Kuradi uurimustöö 1.seminar ja muusika arvestus.
Vahepeal oli Kati ja Tauri sünnipäev. Sai jälle vahvalt aega veedetud. Aga nüüd on see aeg kui ma jälle igatsen igal oma mõttehetkel oma voodit ja kodu, siis tulin ma ka peolt öösel koju.

Vahepeal kui tumblri satun ja armsaid pilte otsin....

Jah, kõik pildid on tumedad...viimasel ajal olen mõelnud, et ma käin enamus ajast tumedate riietega..või lihtsalt..olen avastanud enda jaoks musta...sest mul kapis vist selliseid riideid kõige rohkem..Või mustad asjad lihtsalt sobivad mullle kõige paremini, või oleneb see ikka tujust. Ma ei teagi nüüd.

Ja peale selle, ma ei tahagi siia vahepeal kirjutama tulla, sest ma lihtsalt vingun liiga palju, vabandust!