Tere!

Mina olen Laura. Ma sain täna 17-aastaseks. Sünnipäeval mängisime twisterit, meie kaotasime, sest poisid olid väga tublid( nad on väga tugevad:)). Samuti tahan öelda, et tüdrukud ei oska ja ei julge mängida twisterit, pudelikeerutamist ja muid peomänge.
Muidu oli väga lahe, aga oleks võinud rohkem friikaid olla ja pelmeenid oleksid võinud pehmemad olla - selles süüdistame Mariet, sest ma tegin väga hea šokolaadikeeksi:)
Aga ongi kõik, palju õnne kõigile sünnipäevalastele.

Do you hear what I hear?

Do you see what I see?
Do you know what I know?

Olen rahul. Täna/Eile sai Tartus käidud. Ei - see käik ei olnud minu lemmikute listis. Kuidagi kuri oli kõik. Lõpus oli tore, tõesti oli. Tüütu - jah seda muidugi. Kingid said ostetud nii Mariele kui ka empsile. Röömus sellegi üle!
Tegelikult on nii, et ma sain selle Märdi toa nüüd korda ja..ma nagu ei tahakski sealt enam ära tulla. Hommikul lähen esimese asjana sinna. Ma lähen isegi läpakaga sinna istuma. Radika juurde, lambavaiba peale, jõulutulede ja küünalde valguse kätte.Peale selle on mul nüüd siin suur madrats, kus ma täna öösel magan. Hetkel kuulan jõululaulude playlisti ja olen soojade tekkide all. Baby all i want for christmas is you!
Marie kink on ka juba kuuseall. Küpsiselõhnaline küünal põleb. Mmmmm..
Kas tea teate ikka, et täna on jõulud? Üheltpoolt nii toree, aga teiseltpoolt nii vastik. Aeg on liiga kiiresti läinud-ma oleks nagu selle kõik unustanud. Ma ei ole unustanud, ma olen lihtsalt edasi liikunud. Selliseid asju ei unustata. Inimesi ei unustata.
Peale kõige on mul jube hea meel, et Rasmus superstaari võitis. Vahva!
Jube vahva on ka see, et ma saan varsti oma sünnipäeva tähistada mõne vahva inimese seltsis!

ragnar:
einoh, viska vastu seina puruks see arvuti tegelt kaa  
laura:
HAHAHAH DAVAIIIIIIIIIIIII
aga ainult ühel tingimusel
palun ütle et sa oled sellega nõus
ragnar:
ei ma ei osta sulle uuut  
mul ei ole raha niipaljuuu  
laura:
haha
kurat
ma just loootsin et sa lähed õnge

Nii ma jäingi ilma võimalusest saada uus läpakas. Ragnar on lihtsalt liiga nutikas.

Igastahes, teile, mu kallid blogilugejad, kes teid nii palju on, maailmavahvamaid jõule teile kõigile!!!! Kui teie olete rõõmsad, olen mina ka rõõmus! xoxo

...kui juttu palju

Neljapäev
Koolis oli jõulupidu õhtul. Päeval tegime mõne tunni ajast proovi. Mul on ikka nii naljakas ja tore klass. Siiani ei jõua neid ära kiita. Naerda sai lihtsalt niii jubedalt palju, et pisarad tulid lausa silma. Igastahes enne jõulupidu jillisime Ragnariga linnapeal ja ostsin kooli kingituse ära ( jah, muidugi viimasel hetkel ). Jõulupidu ise oli üldiselt mõttetu. Kõik tegid oma etendused ära ja oligi kõik.. Ei mingit muud tegevust. Klassijuhataja oli meile jõuluvana kutsunud ja nn ''külalisesineja'', kelleks oli Anna ema. Ta mängis meile kitarri ja laulis jõululaule. Me laulsime kenasti kaasa, kui teadsime. Vot siis tuli küll õige jõulu tunne peale. Aga see oligi selle kõige mõte. Peale selle oli veel Paaksi lasknud teha kõigile 36-le inimesele suured südamekujulised piparkoogid kus on nende endi nimed peal. Kui vahva temast! Kõik said kinke ja pidi ka luuletusi lugema. Mõned laulsid ja siiis jälle põhimõtteliselt terve klass laulis kaasa. Sellele järgnes veel suuurem jõulutunne!
Peale jõulupidu läksime Meeri ja Krissuga Ragnarit ära saatma. Meeri rääkis aegade õudsamat õudukat mida ta käigu pealt välja mõtles. Ise korrutas koguaeg, et asi on naljast kaugel. On ikka luisu! Sai järjekordselt palju naerda.
Reede
Jõuluaktused. Esinemised. Suur närv. Pea oli mõtetest tühi. Esimene esinemine c-segarühmaga. Jäljed läksid super hästi. Kiideti. Marika oli rahul. Ise olime rahul. Kõik oli super! Andsime Paaksile kingi üle. Vahva.
Peale aktuseid läksime panterisse sööma. Ootasime lõppu, mida ei tulnud. Pean tunnistama, et mul tõesti oli surmahirm. See ei olnud isegi naljakas enam tol hetkel. Aga kui aeg oli ületatud oli jälle rahulik olla. Läksin koju ja siis sain teada, et pean minema Liisi Koiksonit kuulama. Marie tuli vahepeal minu juurde ja jillis siin üksinda kuni ma tagasi jõudsin. Kontserdist niipalju veel, et see oli kaunis. Tõesti oli. ( Lotte laulu ei laudud, olin hetkeks pettunud ) . Mul oli häbi seal istuda, sest mul oli seal niii suur uni. Ma tahtsin iga hetk magama jääda, olenemata sellest et seal kõik nii ilus ja tore oli. Häbi sulle, Laura Saarmann!
Laupäev
Täna oli tegus päev. Polnud aega lösutada. Mariega koristasime, koristasime ja koristasime.. Tõime kuuse tuppa ja ehtisime ära. Märdi tuba on nüüd nii nunnu. Tundub, et kui sinna nüüd lähipäevil madrats tuleb, siis ma sinna mingiks ajaks jäängi. Sest seal on niivõrd mõnus!


Oli vahva vestelda, mu armasad!

let's waste time

From hate to love
From love to lust
From lust to truth

USKUMATU, homne päev veel ja siis vaheaeg. Ei väsi kordamast kui uskumatu see on ... tahaks juba tervet seda jõulutralli. KUUSEKAUNISTAMIST , piparkookide tegemist , glöggi joomist, suurt pidusöömaaega. Oeh!
Lootsin, et ma saan täna Tartu minna..Aga ei..olin natukene vihane.
Täna korraldasime siis 5.-6. klasside jõulupidu. Meie mõte oli nii vahva ja nagu kuulda oli saime ka kiita palju! See kõik oli niii vahva! Kõikidel olid nii toredat etendused ja see õhkkond oli nii toreee ja ilus! Ja naerda sai ka kohe väga-väga.
Homme õhtul siis meie enda jõulupidu. Etendust on meil tehtud.......ehk....natukene. Mõte vist isegi on olemas. Aga eks homme siis koolis läheb suuremaks mõtlemiseks.
Kuulan ikka seda ühte laulu arvutist...Ja siis seda teist telefonist. Ja muud mul vaja polegi.
Olen järjekordselt avastanud ennast kadetsemast. Ja see ei ole isegi mingisugune materiaalsete asjade peale kade olemine. Ma olen nii rumal! Aga ma tõesti ei saa sinna miskit parata. Ma loodan lihtsalt, et ma ei ole ainuke kellel selline...probleem on.
Varsti teen ühe kõne Kerlile ja saan muljetada ja tema saab muljetada ja siis me mõlemad saame muljetada. Loodan,et meie skype vestlus tuleb välja..kui ei siis...on natukene pahasti..Sest meil on ju kombeks umbes tund aega rääkida.
Järjekordselt olen ma seda postitust oma 2-3 tundi teinud..Ja nüüd ma pean selle lihtsalt ära lõpetama, sest ma kardan , et arvuti jookseb kohe kokku ja siis mu...vaev...on kõik asjata.

*

I'm falling for your eyes, but they don't know me yet
And with a feeling I'll forget, I'm in love now...

Would you lie with me and just forget the world?

I don't quite know
How to say
How I feel...

REPEAT!
Ed Sheeran on lihtsalt jumalik!

Oli väga-väga tore nädalavahetus Mariega. Ma olin neid aegu igatsenud! Söömine+joomie+pildistamine+jutustamine+muusika. Loodan et järgmine kord tuleb juba varsti! Hea, et ta mul ikka olemas on. (:
Siiani veel ei usu, et peale seda nädalat algabki juba vaheaeg! USKUMATU! Tegelikult pole enam nädalatki, sest reedel on juba aktused ja esinemised. Paradiis ja jäljed. Kardan. Kohe palju.
Nii rumal , kuidas kõik kohad räägivad sellest, kuidas reedel maailmalõpp tuleb. No, tuleb siis tuleb, mis teha. Ega selle kajastamine seda ära hoida ei suuda. Elagu need viiimased päevad siis rahulikult. Neil ei ole vist tõesti muust kirjutada.
Eile õhtul oli nii hea vaadata Üksinda kodus 3 ja minu vaieldamatult lemmikut PS. I love you ( olenemata nendest mitmetest kordadest kui ma seda vaadanud olen, jätab see siiani omad märgid maha, pisarad ).
Mõeldes veel vaheajale, siis minu sünnipäev mahub ka sinna aega. Peaks ütema, et päris vahva!!
Tahaksin kõik selle mis mind painab lihtsalt välja vuristada, aga ma ei oska. Ma ei oska seda teha nii, nagu õige oleks. Nii , et asjad oleks ühetimõistetavad. Ja...ma vist tegelikult ise ka ei mõista, mis mind tõsiselt piinab.


Istusin pool tundi lihtsalt niisama. Unustasin end jälle. Ja siis...hakkasin nutma. Jälle. Ahastus.

All that I am
All that I ever was
Is here in your perfect eyes, they're all I can see

I don't know where
Confused about how as well
Just know that these things will never change for us at all...

nostalgia

Falling out of love is hard
Falling for betrayal is worst
Broken trust and broken hearts
I know, I know

Thinking all you need is there
Building faith on love is worst
Empty promises will wear
I know, I know


Mu kiisu on juba mitmendat ööd minu voodisse magama pugenud. Nii armas. Ta pole seda mitu kuud teinud, ei tea kas see on sellest, et jõulud on tulekul?
Imelik on mõelda, et varsti on jõululaupäev. See kõik juhtus aasta tagasi, aga siiani tunnen, et see oleks nagu paar nädalat tagasi olnud. Aeg läheb ikka üllatavalt kiiresti.
Pole siiani kohale jõudnud, et jõulud on tegelt ka kohe-kohe käes. Ainult...12 päeva..see on vähem kui 2 nädalat. Ja noo reedene päev läheb esinemiste alla.
Reedel Avele külla, nii vahva. Kui kaua ma olen seda oodanud?!!!? Ja peale seda tuleb Marie siia. Jah, mul on ka ühte toredat õhtut koos temaga vaja! Söök , pildid, jutud , arvuti, muusika, söök , küünlad, jõulutuled ja kõik sinna juurde kuuluv. Oeh, tuleks see reede juba ruttu.

Õnne M! :(

need on maailma parimad lapsepõlve pildid EVERRRRRRR!

Empty promises

I remember years ago
Someone told me I should take
Caution when it comes to love
I did, I did...

And you were strong and I was not
My illusion, my mistake
I was careless, I forgot
I did...

Super, sain mõned pildid lisada. Ja rohkem vist ei lasegi..mingisuguseid teatuid pilte vist ainuuuult.
Igastahes. Ma poleks nagu siia maailmaammu kirjutanud, aga tegelt  see oli alles.
Meil oli jõulupidu + saime teada, et trenne meil enam polegi, vaid mõned proovid. Vahva iseenesest!
Jõulupeost niipalju, et lava oli nii ilusti kaunistatud ja valgus oli ilus jaaaa...jah :) Tantsud tulid hästi välja ja paradiis on ikka nii kaunis. Hea, et pisar silma ei tulnud. Seda oli niiiiii hea tantsida! Sama tunne, nagu eestimaagagi.. See lihtsalt on nii ilus!
Peale selle kõige ajab mind siiski kurjaks Tema ükskõiksus. See kuidas ta ei pühenda ennast üldse meile. Ta on igav. Ajab mind haigutama. Ma ei jõua enam viisakusest kaasa naerda.
Aga vähemalt on maailmas palju lahedaid inimesi, kes mul kõik olemas on.
Markko sünnipäeval sai ka käidud. Kurb oli küll vara ära tulla, aga kui ise ei joo, siis on tobe pealt ka vaadata.
Peale seda läksin Krissu juurde. Oli vahva. Ma tegelt isegi ei mäleta väga mis me tegime. Mäletan ainult pelmeenide tegemist. Ja seda, kuidas me enne magamajäämist nalja viskasime.

Tell them all I know now
Shout it from the roof tops
Write it on the sky line
All we had is gone now
Tell them I was happy
And my heart is broken
All my scars are open
Tell them what I hoped would be
Impossible, impossible



                                                   Falling out of love is hard
                                                   Falling for betrayal is worst
                                                   Broken trust and broken hearts
                                                   I know, I know...

ja kusagil siis, paistab paradiis, mu jaoks.

Ma pidin järjekordselt nutma puhkema. See kõik on lihtsalt nii tobe. Mulle ei meeldi see situatsioon kus ma hetkel asetsen. Ma vihkan , et ma ei saa olla oma rühmaga koos. Teha neid asju mida nemad teevad. Ma tunnen ennast muus kohas üleliigsena. Viies ratas vankri all.Ma vihkan seda tantsu, sest ma lihtsalt ei suuda halva mängu juures head nägu teha.
Kerli kirjutas ükskord nii ilusasti.
''Toetaksin pea enda õlale.
Ma teaksin mida öelda.''
Mina ise olengi oma enese parim tugi. Ma teaks pea, et alati mida endale öelda, kui keegi teine seda ei oska.
Kirjandi teema ''tõeline armastus''. Mida ma peaksin kirjutama? Mul pole halli aimugi. Hämasin sinna kokku midagi.
Homme õhtul Markko sünnipäevale ja sealt edasi juba suund Krissu poole. Kuskil peab ju ööbima. Ja pühapäeval jõulkontsert. Oh õudust! Paradiis on ilus küll, selle üle ma olen suhteliselt uhke ikka.

Häbenemata tunnen nii palju, palju mu sisse jääb.
Tahaksin teada, kas tõsiselt teategi, kuidas mul läheb.
Tunnen, et hoian ilusaid hingi, tunnen kuis, hoitaks mind.
Tunnen,et väärin, väärin olla nii...

Ragnar: aga mõtle kui vahva oleks, kui su uni koguneb su näo peale ja siis sa saad selle lihtsalt maha pesta kui sa ei taha magama minna. Ja siis kui midagi teha ei ole, siis lihtsalt lähed magama. Aga mõtle,kõnnid õues ja mõtled, et oh, lähen koju magama kohe, selline uni on  JA SIIS hakkab järsku vihma sadama ja peseb su näolt une maha.

meil on aega veel

Vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel,
kui ei ole siis seda millegi arvelt laename.
Meil on aega veel, meil on aega veel,
kõigil on aega veel.

Järjekordselt ma pole siia kirjutanud. Üks põhjus selleks on vist tõesti see, et mul pole õhtuti aega olnud, olen koguaeg lennus olnud ja teiseks põhjuseks see, et kuna ma põhimõtteliselt tean, et ma pilte lisada ei saa siis siia kirjutamine tundub ka hetkel sisutühjana. Pildid annavad ju nii palju juurde!
Ma ei suuda siiani uskuda, kui vahvad inimesed meie klassis käivad! Oli istumine Helje juures. Kohe tõsiselt tore oli. Siiani ei usu seda kõike.
Eile õhtul, kui Girt mulle helistas , et ta on telefonipoes ja et millist telefoni ma siis nüüd tahtsin..oi jah..Ma olin niiii õnnelik, et ma ei suuda isegi enda rõõmu kirjeldada..Õhtul sain siis juba telefoni kätte ka. Oi kui uus ja huvitav kõik on. ( Füüsika tunnid on nüüd sisustatud )
Mul on hetkel kõik väga hästi. Liigagi hästi. Nüüd on koguaeg tunne, et miski võib juhtuda. Sest pole head ilma halvata.


Asjad võtavad aega alati enne kui nad realiseeruvad
Meil on aega tegelt nagu vanasti, lihtsalt elu on keerukam.

I choose to be happy

Ma olen tõesti kade inimene. Vaatan inimeste pilte , kus nemad on õnnelikud ja need pildid ei meeldi mulle Tunnen vaat, et isegi põlastust. Vaid sellepärast, et see kõik on nii ilus ja vahva ja minul sellist rõõmu pole. See on midagi sellist nagu rõõmukadedus, kui selline sõna üldse eksisteerib. Täna oli ainuke kord kus ma ütlesin endamisi, et ''oh, vauu, mis pilt, see on isegi päris nunnu'' , mitte ei olnud edaspidised minutid vihane, et minul sellist pilti pole. Sellise kadedusega ma vist suren ka. See on lihtsalt alati nii. Või võingi lootma jääda , et ma kasvan sellest ''olen kade'' olekust välja.
Ja usu või mitte, mu viha on peaaegu , et kadunud. Kunagi küll korrutasin endale, et ma olen elu lõpuni selle pärast pahane, sest midagi nii rumalat ei ütleks keegi , kes nimetab ennast sõbraks. Mingi põlastus ikka on, aga sellega annab elada. Mul on endal piisavalt palju probleeme, et selle põlastamise kaotamisega veel tegeleda.
Ja mida mu silmad nüüd nägema pidid?! See kõik tuli liiga ootamatult. See on naljakas, kui sa ei ole inimestega kaua suhelnud, nad lihtsalt on su msnis aga sa ei suhtle nendega igapäevaselt, aga kui neid siis KORRA näed, hakkab suhtlemine uuesti pihta. See on nagu vana mänguasja uuesti leidmine.
Hakkasin vaikselt ''Maa ja Ilma'' dvd vaatama. Just tantsupidu. Meile kuulub see päev...see kõik oli lihtsalt nii ilus! Külmavärinad. See oleks olnud nagu eilne päev. Ja siis tuli kangakudumine...Ma nägin meid, niii tore!
Veel suurem heldimus.
Ja appppi, the hits radiost tuli jõululaul. Jah kohe päris JÕULULAUL. Jõulukellad ja all i want for christmas is you!!!!!
Ma ei saa siiani pilte lisada. Gristeli õpetuste abil peaksin ma oma teemat muutma või ootama kuni see viga parandatakse. Aga mina ei taha enda teemat muuta, see on mulle meeldima hakanud ( vähemalt veel ei ole mul plaanis seda muutma hakata ). Aga pilte tahaks küll lisada, mul on neid lihtsalt niii palju kogunenud juba!! SOS
Mulle pole kunagi meeldinud nn ''ülelaskmine'' aga nüüd teen seda ise. Ma pidin talle ütlema, et kas ma lähen või mitte. Nüüd ma istun siin. Ja ei tee midagi. Nüüd on juba hilja. Ma magan enda hetked alati maha. Kui rumal ja vastutustundetu inimene. Aga samas...ega ta ise ei ole ka just sõnapidaja olnud. Ükskord..ei isegi kaks ja veel rohkem kordi olen mina pidanud temas pettuma, tema järgi ootama ja vihaseks saama, kuna ta lihtsalt ei oska sõna pidada. Kes meist siis nüüd rumal on?
Oh ja kuidas ma olen hakanud James Arthurit armastama! Lihtsalt uskumatu kuju!!

ENTRUM ja Pärnu

Kunagi ütlesin, et teen Pärnust väikse eraldi postituse. Siin see siis on. Paha on see, et ma pean kõik pildid eraldi panema, ma ei saa neid kokku tuunida ja siia lisada kuna ütleb, et mul mingi mälu täis. Väga tüütu.
Igastahes...
Reedel istusime Jaanaga 14.50 bussile ja sõitsime Pärnu poole. Kuna mu jalg oli valus, ei olnud mul ka väga hea tuju, kuigi teadmine , et ma lähen ENTRUM-le tegi selle palju-palju paremaks. Bussijaamast seadsime sammud Pärnu Kontserdimaja poole ( teadmata kus see asub, jah Jaana telefoni abil me ka sinna pmt ka jõudsime..korra küsisime ka ühelt toredalt naiselt, kes siis ütles , et kui te pöörate sealt nurga pealt ära siis ongi kontserdimaja näha. ) me muidugi naersime selle peale,oleks siis ise paar sammu teinud ja olekski iseseisvalt kohale jõudnud. Aga kui sinna jõudsime siis kohtusime maja ees juba Gristeli ja Markoga! Nii vahva oli neid üle pika aja näha. Siis juba saime tuttavaks teiste vabatahtlikega , neil oli just koosolek alanud ja nad jagasid ülesandeid. Igastahes rahvas oli seal tore!! Ettevalmistused laupäevaks tehtud (bännerid, plakatid, registreerimislauad, koolituseruumid ja muud nippet-näppet asjad ) läksime me poodi ja sealt edasi hotelli poole. Hotell oli tõesti kena. Ma pidin oma silmad peast imestama. Tõesti vahva! ( allpool tulevad sellest pildid ka ). Sinna jõudes ja peale asjade lahti pakkimist (muideks, see oli tõesti pikka maa sinna hotelli, eriti minule) läksime me hr.Lehtsalu tuppa. Ja sealt edasi juba Moonika, Kadri ja Kerli tuppa seltskonda nautima.
Laupäeval pidime me juba kell 9 kontserdimajas olema. Viimased ettevalmistused (peale selle, meil oli oma korraldajate tuba, saime ka entrumi särgid) tehtud istusime registreerimislaudade taha ja jäime esimesi tulijaid ootama. Ja kui nad lõpuks tulid. NEID OLI NII PALJU! Tööd oli 11st-13-ni umbes. Noori aina tuli ja tuli ja tuli. Registreerimine on ikka nii vahva, nii palju uusi nägusid ja naeratavaid entusastlike noori. Siis oli juba motivatsioonikoolitus. Kui vahva! Te peaksite seda lihtsalt ise nägema ja tundma missugused need on! Sealt edasi suundusime juba oma ruumidesse ( need olid pandud teemade järgi, meie teema IT ja inseneeria) abiks. Vahepeal sai süüa ka. Muide: super head söögid olid!
Enne minekut tegime veel Markoga oma mägnuringi ( mida me kindlasti järgmine kord pikemalt peame tegema ). Ja siis oligi kell sealmaal kui meil tuli hakata liikuma bussijaama poole tagasi. Pidime juba 16-se bussiga ära minema. Tagasitulles tegime väikse ringi, kuna pidime bussiga minema Tartu ja Tartust Jõgevale. Aeg venis ja venis. Aga lõpuks jõudsin koju ( enne veel käisin kiiresti Marine sünnipäeval ja viisin kingituse ). Kodus varvast puhastades avastasin , et see asi ikka õige ei ole ja nii ma siis läksin pmt öösrägis otsemaid erakorralisse.
Aga Pärnust veel seda, et see tõesti on üks ilus linn! :)

FAIL! - ma ei saa põhimõtteliselt enam üldse pilte laadida, ainult mingeid teatud pilte.... mis jama on?? loodan, et kunagi siiski saan, sest niiväga tahaks teiega neid jagada!

i wanna make myself believe

Grisetl rääkis ENTRUM-ist nii ilusasti oma blogis. Mul on kurb, et ta enam ei tule. Jah, tema sai selle lükke juba kätte. Selle mis ta õigele rajale juhatas, aga minul on seda natukene rohkem vaja. Veel ja veel. Aga mul ei ole sellest ka kahju. Ma võin enda kallist aega sellele kulutada küll, sest mulle tõesti meeldib seda teha. See pakub mulle rõõmu. Ja isegi oma halbadel aegadel on sellele kõigele nii hea mõelda, et naeratus tuleb suule ja sära silmi. Jah, niimoodi mõjubki ENTRUM mulle!
Päris naljakas ikka mõelda sellele..sellele kui sarnased võivad inimesed olla. Irooniline, eks?
Homme salongiõhtu. Ei, pole üldse raske ennast õudukategelaseks teha. Mõtteid on 0. Homme vist linna ööseks. Kisub pikale ära.
Pole ammu nii rahulikul olla saanud. Jalg ei valuta, muusika käib, emme on tööl, msn on lahti ja mandariinid my love. Oh, kui hea! Midagigigigiggi suurepärast selles koletus nädalas ja veel koletumas eelnevas nädalas.
Eelmine nädal on minu jaoks kui must auk. Ma mäletan vähest. Põhimõtteliselt seda nagu polekski olnud. See on ehk isegi hea.  Ei mõtle sellele enam nii palju.
Kuulan jälle the hits radiot. Pärle jälle lendab. Selliseid laule mida ma ei ole ajast ja arust kuulanud. Näiteks owl city - fireflies. See on nii hea laul .

koosolek arutab asja/dreamteam

kui kohtad rukkipõllul kedagi keda armastad

- kunagi oligi see nii. Polnud tähele pannudki, et see lause on nii..minust. Elust. Mul ei tulnud see meelde, kuni hakkasin kõige selle peale uuesti mõtlema ja kuni keegi mulle seda lauset meelde tuletas. Suur pirn süttis mu peakohal ja peale seda tundsin ma ennast veel sandimini.

Just nüüd tunnen ma puudust temast. Ma ei tea miks.
Mulle ei meeldi see tunne, kui ma näen/kuulen, et ta ei räägi ega kirjuta minust aga teistest seda teeb. Mitte , et ma tahaks olla koguaeg esikohal ja meeleheitlikult mõelda, et kuna tuleb järgmine kord kui ma talle meelde tulen? Aga vahest on see tõesti tore. Või lihtsalt kordki olla kellegi mõtteis. Ta räägib teistes rohkem kui minust. Kas ma olen siis tõesti nii unustatud? Kunagi olime lahutamatud. Meil oli nii palju ühiseid asju. Me teadsime mõlemad üksteise mõtteid, tundeid, viha, kurbust.
Kuulan juba viimased 2 ja pool tundi The Hits Radio-y. Küll sealt tuleb alles pärle.
Ma ei hakka siia täna Pärnust ja ENTRUM-st kirjutamagi. Selleks teen kunagi eraldi postituse. Öelda võiks ainult seda, et kõik oli veel parem kui ma lootsin. Super luks ikka! Vast siis järgmise korrani!
Mu jalg. Jah, täna oli esimene öö üle pika aja, kui ma korralikult magada sain ( pikk aeg - nädal aega ). Täna tuleb ka erakorralise trip vol3. Loodan, et siis veab ja kõik see asi on läbi minu jaoks. Oi kuidas ma seda hetke ootan. Saab käia korralikult trennis. Ma juba tunnengi, et ma jään neist nii palju maha.
Ja Itaalia. Marika saatis meile 3 marsruuti. Pidime ise kokku leppima milline meile meeldib. Hinnad on kopsakad. Tõesti on. Aga need kohad. Ma ei suuda kirjeldada kui väga ma minna tahaks! See oleks saatus. Midagi erakordset. Olen juba oma mõtetega seal. Loodan, et see raha nüüd probleemiks ei tule. Kui tuleb, olen ma ..maiteagi. Sel hetke ei suudaks ma enda tundeid kirjeldada.

,, Olen Laura olen kena .. ja ma olen ka õnnelik ,et saan elada sellises pöörases maailmas. ''

hold on

I use to think I was better alone

Eile tuletasin neid häid aegu meelde. Neid üheksanda , kaheksanda ja seitsmenda klassi aegu, kui meil Mariega sai tundides nii palju nalja. Mitte et praegu paha oleks. Ei ole üldse ..aga lihtsalt..need olid nii vahvad ajad. Kõik need matemaatika tunnid kus ta koguaeg nalja viskas ja ma naerda sain ja siis õpetaja ikka noomis meid. Aga ikka oli vahva. Või need vene keele tunnid. Kus me kõigi ja kõige üle nalja heitsime. Ja siis kõik need maha spikerdamised. Nagu praegugi. Või tunni ajal muusika kuulaimine. Need olid teemas ja  vägagi päevakorras. Aaaaa või siis need eesti keele tunnid, kus me sõime, ajasime juttu või niisama vaatasime aknast välja..Või siis..kuulasime muusikat, et kindlasti mitte Maimut kuulata.
Sel ajal ma mõtlesin, et need ajad võiks läbi saada, võiksin suureks kasvada ja pesast välja lennata. Nüüd on aga nii, et vaata et isegi neid aegu tagasi ei taha. Aga enamjaolt ikka Marie pärast.
Eilne õhtu/öö oli mu elu üks pikemaid vist. Tohutud valuhood jalas. Ma ei valetaks kui ütleks, et ma olin nagu ussike seal, iga valuhooga ma vähkresin ja vingerdasin. Läksin juba kell 21 voodisse. Et rahu saada. See oli kohutav. Jäin magama , ärkasin, jäin magama , ärkasin .. Kell 12 oli mul nii kopp ees, võtsin valuvaigisti sisse , siis uurisin seda varvast oma 5 minutit..ja siis üritasin magama jääda. Siis jäingi kui rohi mõjuma hakkas.
Hommikul rääkisin emmega, et lähme käime kohe erakorralises ära. Mõeldud tehtud. Hiljemalt kell 7 olime erakorralise uksetaga. Aga ega seal targemaks ei saanud. Panid salvi peale. Kui homseks parem ei ole, siis perearstile ja siis kui tema otsustab , et on ikka miskit teha vaja , siis saatekiri kirurgile. Normaalne. Minu elu on suurepärane hetkel! Kurat küll. Ja , et see just sellisel ajal tuleb. + see ruum kus sind nagu istuma pandakse , meenutas mingit õudusfilmi. Nagu mingi lihunikuruum. Fantaasia on mul suur.
Koolist läksin ka täna ära peale neljandat tundi. Jumal tänatud. Keemai, inglise keel ja muusika jäid ära. Poleks olnud mitte mingit tuju sinna minna. Ja ega keemiat ei oleks osanud ka. Oleksin vist tuimalt seda lehte vaadanud.
Kodus selle ajaga ei suutnud midagi ära teha. Just enne mõtlesingi, et mida ma terve selle aja tegin? Enamjaolt vist lamasin , vaatasin telekat ja magasin.
Olen nii segi omadega. Magasin just mingi ..maitea kui kaua. Ärkasin Merle helistamise peale üles. Siis vaatasin kella. Aga ma ei mäleta kuna ma ära vajusin. Kell ei olnud igastahes saanud kaheksa. Normaalne. Pluss ma arvasin , et täna on neljapäev. Ütlesin Ragnarile, et kurja ma magasin kättemaksukontori maha. Ta ütleb mulle vastu, et täna ju pole kätteaksukontorit, et täna kolmapäev. Totallne jobu ikka.

they don't know

They don’t know about the things we do
They don’t know about the I love you’s
But I bet you if they only knew
They will just be jealous of us
They don’t know about the up all night’s
They don’t know a thing of my life?

Ma pole siia tõesti ammu kirjutanud.
Täna oli koolis pildistamine. Pildid tulid koledad, nagu alati koolis. Kas see on mingi needus? No tõesti , iga aasta sama jama.
Mu varvas valutab. Päris tõsiselt kohe. Ma ei vinguks selle üle nii palju, kui see tekitaks väikest piina. Ja ma olen nii rumal, et ma arstile ei lähe. Loodan , et see paraneb iseenesest ära. Tõesti..Nüüd on nii , et kui homme normaalsem pole , siis on erakorralisse minek ka. Aga no muidugi, ei imesta kui seal öeldakse et ''sorri me peame teie varba ampulteerima, kahju'' . Nii jõgeva arstide moodi.
Ma olen õnnelik , et ma sain selle kuradi vene keele jutustamise 4. Ei ole normaalne kui ma ajan vene keele ja inglise keele segamini. Änd eta kavkas. Hästi Laura!
Ma tõesti loodan, et reedene päev jõuab kohale ILMA viperusteta. Ööbimine siiski hotellis ja puha. Nii vinge. Kuidas ma alles igatsen seda tervet ENTRUM-i õhkkonda! Ja seda vahvat Markot!!!! Heldimus tuleb pealeeee!
Jah nii see kõik ongi.
Ja peale selle kõige...on mul nii vahvad sõbrad. Nendega on ikka nii vahva rääkida!
Kavatsen vara voodisse minna. Jah tõesti. Seda ma üritan. Kui sealt msn-i avarustest välja saan.

you're perfect to me

Ma lihtsalt ei suuda kirjeldada seda, kui kurb see laul minu jaoks on. Ja selle muusikavideo. Nii lihte ja ilus. Halasin järjekordselt seda esimest korda nähes. See kõik on lihtsalt uskumatu mis nad teevad.
Oli vahva õhtu Sandri juures. Jah, kurb , et nii vähe olla saime. Aga vähemalt käisime ära!
Ja õhtu Krissu juures. Omatmoodi naljakas. Ooooja.
Pühapäeval oli Tallinn. Vahva päev oli. Esinemine läks nagu läks, eks seda siis videost ole näha kunagi. Ja millalgi..jah just, millalgi ma vast isegi naeran selle peale. Käisie Jaana ja Lauraga sushit söömas Solarises ja siis läksime veel maci et mcflurryt osta. NAM!
Bussis tagasitulles oli nii hea soe..Sai magada ja juttu ajada ja laulda. Oeh.
Täna on väga unine päev olnud. Magasin bussis ( mis oli esimene kord selle aasta jooksul, sest ma ei suuda tavaliselt bussis selle tunni aja jooksul magama jääda ) ja nii hea uni oli. Veel jäin enne trenni raamatut lugedes magama. Jällegi oli nii hea uni. Uni lämmatab mu varsti.
Väga suur ja lahe plaan oleks minna ENTRUM-le Pärnusse. Kaasa aitama ja jillima. Super oleks! Kui see ka nüüd ilma tüsistusteta kätte jõuaks.

I won't let these little things
Slip out of my mouth
but if it's true
It's you
Oh it's you
They add up to...

hull modell on ikka emps

freak

Oh elukest, kuulan seda laulu juba...okei, ma ei tea kui palju...Pole aega seda loendada. Tahaks tõesti lihtsalt seda laulu kuulata , vaadata kuidas lund sajab , juua kuuma teed või glöggi , süüa piparkooke ja istuda puhtalt küünlavalgel. Kaunis unistus, aga mitte ebareaalne?
Peas on kõik laiali sellest kõigest. Ma ei tea enam mida arvata või mõelda. Kas see on siis nüüd hea või halb? Sain kõik välja vuristada, hakkas kergem küll. Endalgi naljakas.
Trenn on tehtud..päkad villis.Ma ei suuda seda siiani uskuda, et ma olen käinud pmt 6 aastat tantsimas, aga mu päkad on ikka nagu beebid. 3 tunnisest trennist on päkkadel suured villid , mis on niiiiii MEELETULT valusad. Hakka või nutma! Loodetavasti on pühapäevaks kõik korras, et särada nagu ... nagu ... ee.. profitantsija. Ha-ha-ha. Hästi läheb. Iseenda üle on ju alati tore naerda.
Ja ma ei suuda ette kujutada, kuidas ma selle gümnaasiumiosa üle elan selle füüsika ja KEEMIAGA. Ma vihkan neid õpetajaid ja ma vihkan seda , et nad ei suuda nii õpetada, et mina midagi aru saaksin. Või tähendab..keemias ei õpetatagi. Kõigest peab ise aru saama ja kui ei saa, siis on pahasti.
Pühapäeva varahommikul sõit Tallinna. Oh jah. Tõotab tulla kurnav päev.
Ja siiski ma veel ei tea, mis teha selle Itaaliaga? Kas ma saan raha kokku? See oleks väga lahe juu, super teekond ja , et seal veel tantsida saab! Ja öö Veneetsias ja San Marinos. Ulme! Ma vist siiski pean selle raha kokku saama. See oleks nagu märk. Tõesti.

kuristik rukkis

Jah, nüüd ongi veel kõige õigem öelda, et jõulud on käes, sest emme ostis väikestele juba jõulukingid ära! Niii vahvaa!
Päev oli tegevust täis. Alguses tegin ühiskasulikku tööd kodus ja siis juba võtsin kuuma teetassi kätte ja läksin oma mõnusa diivani peale , võtsin teki peale ja hakkasin kohustuslikku kirjandust lugema. Vahepeal vajus silm päris kinni juba aga õnneks on mul nüüüd vaid 60 lehekülge veel lugeda jäänud.
Ma niii vihkan seda , kui mõlemad arutid on ulme aeglased ja vigadega. Alati on nendega mingid jamad.. Ja tundub, et mul on nii, et kõike mida ma puudun läheb katki. Lakkab lihtsalt töötamast. Hästi läheb!
Homme hakkab jälle see kool pihta. Loodan , et see saab sama kiire lõpu kui sai alguse selleaastane talv. Ja et mu motivatsioon tuleks ka tagasi! Palun leia teee tagasi mu juurdeee!
Tõesti loodan, et asjad lähevad paremaks.

oo talv!

Uus blogi. On ja nagu ei ole ka. Tahaks teistmoodi aga ei oska, ilmselgelt.
Jah, ilmselgelt ma olen piisavalt vähe koolile mõelnud. Raamatu lugemine ei tõmba mind ka üldse. Motivatsioon puudub. Missest , et see tegelikult päris huvitav raamat on. Nagu ka DGP-ga oli. Ikka sain raamatutöö oodatust halvema hinde. Ju siis ma ei oska ikka nii kaugele mõelda.
Inglise keele PP-d ma ka vist siis ei tee.'' Jah õpetaja, ma üritan vaheajal vaadata, head hinnet on ju vaja.'' . Hmm, järelikult siis niiväga ei ole, kui ma seda tegema pole hakanud. Olen ikka küll. Asjade unarusse jätmine on ju minu teema.
Saaksin ma endale nüüd uue läpaka...ja telefoni. Elu oleks juba nagu lill. Hah, milline tobe väljend.
Eilne õhtu Tauri juuures oli ka vahva! Nii mõnus atmosfäär oli seaaal.
Tänase õhtu ma üritan võimalikult rahulikult veeta. Naudin seda viimast 2012 aasta sügisvaheaja laupäeva õhtut.
Ja peale selle kõige..ma pean enda mälu treenima hakkama. See on lihtsalt jube, kuidas ma suudan kõik asjad ära unustada.

lörts

Oooojaa..rebastepidu. Ma jätan vist sellest rääkimise vahele. Ütlen vaid,et mul on ikka väga lahe klass ja paralleelikad on ka väga numpsud! Ja nüüd pikk vaheaeg sellest..sest ma ei suuda sellele isegi mõelda. Shame on me!
Oh, kui vahva on vaadata õue ja juba oktoooobri kuus..saate aru OKTOOBRI kuus on lumi maas..nii kihvt! Hakkabki pihta seee piparkookide, päkapikkude, GLÖGGI ja pimedate õhtute ja küünlavalguse aeg. Mu lemmar!
Varsti c-segarühma trenni ja edasi..maiteagi mida teha..Või noo  Ma tean, mida teha tahan, aga iseasi kas sellest midagi välja tuleb. Kui emme mu peale pahane pole , siis on võimalik , et õhtu tuleb vahvaaa. Loodan,loodan,loodan.

klõpsklõps

Oli vist vähe inimesi, kes eilse imeilusa ilmaga pildistamas ei käinud.Me leidsime imeilusa koha, kus oli nii ilus valgus , et me tõesti kohe ei jõudnud ära imestada. Peale pikka fotosessiooni läksime kõik koos rõõmsalt pantrisse sööma ja teed jooma. Oli väga rikkalik söömaaeg.
Ma nii igatsen Ave tunde. Hetkel pole üldse seda tunnet et tahaks trenni minna ja tantsida. Ave tunnid olid alati nii hirmnaljakad. Minu motivatsioon on pea, et kadunud. Nullilähedane ( meenutab mulle geograafiat ). Mitte millegi nimel pole elada. Või pigem..mitte millegi nimel pole tantsida. Pole koolitantsu, tantsupidu, neid lõpmatuid esinemisi, pikki proove ( jah, küll need veel tulevad, aga siis pole see enam see ). Tahaks öelda talle iga kord head aega, aga see oleks minust liiga isekas. Temaga ei ole sellist lähedust. Sidet. Kontakti. Ühtekuuluvustunnet. ''Naljade'' üle naerda, vaid viisakuse pärast on ka tobe. Kui rumal tunne!
Kõik napsatakse meilt eest ära. Varsti polegi meid enam, on vaid nemad ja nende suur uhkus! Jah, ma olen kade, siin pole isegi mõtet midagi ridade vahelt lugeda. Ma olen selle kõige peale niii vihane. Mul oleks olnud kergem sellest üle saada, kui neid poleks seal üldse olnudki. Kui nad poleks konkureerinud. Ma läheksin iga õhtu palju kergema südamega magama. Tõesti.
Ma pole nii ammu saanud tervet maailmat kiruda. Homme on mul vast see võimalus. Kõik südame pealt ära rääkida. Oma viha välja elada. Just praegu see kasvab ja kasvab mu sees. Mida rohkem ma selle kõige peale mõtlen, seda rohkem see mind kurjaks teeb.

- Nad on mul ikka nii ilusad!