hold on

I use to think I was better alone

Eile tuletasin neid häid aegu meelde. Neid üheksanda , kaheksanda ja seitsmenda klassi aegu, kui meil Mariega sai tundides nii palju nalja. Mitte et praegu paha oleks. Ei ole üldse ..aga lihtsalt..need olid nii vahvad ajad. Kõik need matemaatika tunnid kus ta koguaeg nalja viskas ja ma naerda sain ja siis õpetaja ikka noomis meid. Aga ikka oli vahva. Või need vene keele tunnid. Kus me kõigi ja kõige üle nalja heitsime. Ja siis kõik need maha spikerdamised. Nagu praegugi. Või tunni ajal muusika kuulaimine. Need olid teemas ja  vägagi päevakorras. Aaaaa või siis need eesti keele tunnid, kus me sõime, ajasime juttu või niisama vaatasime aknast välja..Või siis..kuulasime muusikat, et kindlasti mitte Maimut kuulata.
Sel ajal ma mõtlesin, et need ajad võiks läbi saada, võiksin suureks kasvada ja pesast välja lennata. Nüüd on aga nii, et vaata et isegi neid aegu tagasi ei taha. Aga enamjaolt ikka Marie pärast.
Eilne õhtu/öö oli mu elu üks pikemaid vist. Tohutud valuhood jalas. Ma ei valetaks kui ütleks, et ma olin nagu ussike seal, iga valuhooga ma vähkresin ja vingerdasin. Läksin juba kell 21 voodisse. Et rahu saada. See oli kohutav. Jäin magama , ärkasin, jäin magama , ärkasin .. Kell 12 oli mul nii kopp ees, võtsin valuvaigisti sisse , siis uurisin seda varvast oma 5 minutit..ja siis üritasin magama jääda. Siis jäingi kui rohi mõjuma hakkas.
Hommikul rääkisin emmega, et lähme käime kohe erakorralises ära. Mõeldud tehtud. Hiljemalt kell 7 olime erakorralise uksetaga. Aga ega seal targemaks ei saanud. Panid salvi peale. Kui homseks parem ei ole, siis perearstile ja siis kui tema otsustab , et on ikka miskit teha vaja , siis saatekiri kirurgile. Normaalne. Minu elu on suurepärane hetkel! Kurat küll. Ja , et see just sellisel ajal tuleb. + see ruum kus sind nagu istuma pandakse , meenutas mingit õudusfilmi. Nagu mingi lihunikuruum. Fantaasia on mul suur.
Koolist läksin ka täna ära peale neljandat tundi. Jumal tänatud. Keemai, inglise keel ja muusika jäid ära. Poleks olnud mitte mingit tuju sinna minna. Ja ega keemiat ei oleks osanud ka. Oleksin vist tuimalt seda lehte vaadanud.
Kodus selle ajaga ei suutnud midagi ära teha. Just enne mõtlesingi, et mida ma terve selle aja tegin? Enamjaolt vist lamasin , vaatasin telekat ja magasin.
Olen nii segi omadega. Magasin just mingi ..maitea kui kaua. Ärkasin Merle helistamise peale üles. Siis vaatasin kella. Aga ma ei mäleta kuna ma ära vajusin. Kell ei olnud igastahes saanud kaheksa. Normaalne. Pluss ma arvasin , et täna on neljapäev. Ütlesin Ragnarile, et kurja ma magasin kättemaksukontori maha. Ta ütleb mulle vastu, et täna ju pole kätteaksukontorit, et täna kolmapäev. Totallne jobu ikka.