Grisetl rääkis ENTRUM-ist nii ilusasti oma blogis. Mul on kurb, et ta enam ei tule. Jah, tema sai selle lükke juba kätte. Selle mis ta õigele rajale juhatas, aga minul on seda natukene rohkem vaja. Veel ja veel. Aga mul ei ole sellest ka kahju. Ma võin enda kallist aega sellele kulutada küll, sest mulle tõesti meeldib seda teha. See pakub mulle rõõmu. Ja isegi oma halbadel aegadel on sellele kõigele nii hea mõelda, et naeratus tuleb suule ja sära silmi. Jah, niimoodi mõjubki ENTRUM mulle!
Päris naljakas ikka mõelda sellele..sellele kui sarnased võivad inimesed olla. Irooniline, eks?
Homme salongiõhtu. Ei, pole üldse raske ennast õudukategelaseks teha. Mõtteid on 0. Homme vist linna ööseks. Kisub pikale ära.
Pole ammu nii rahulikul olla saanud. Jalg ei valuta, muusika käib, emme on tööl, msn on lahti ja mandariinid my love. Oh, kui hea! Midagigigigiggi suurepärast selles koletus nädalas ja veel koletumas eelnevas nädalas.
Eelmine nädal on minu jaoks kui must auk. Ma mäletan vähest. Põhimõtteliselt seda nagu polekski olnud. See on ehk isegi hea. Ei mõtle sellele enam nii palju.
Kuulan jälle the hits radiot. Pärle jälle lendab. Selliseid laule mida ma ei ole ajast ja arust kuulanud. Näiteks owl city - fireflies. See on nii hea laul .
 |
| koosolek arutab asja/dreamteam |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar