01 november, 2012
freak
Oh elukest, kuulan seda laulu juba...okei, ma ei tea kui palju...Pole aega seda loendada. Tahaks tõesti lihtsalt seda laulu kuulata , vaadata kuidas lund sajab , juua kuuma teed või glöggi , süüa piparkooke ja istuda puhtalt küünlavalgel. Kaunis unistus, aga mitte ebareaalne?
Peas on kõik laiali sellest kõigest. Ma ei tea enam mida arvata või mõelda. Kas see on siis nüüd hea või halb? Sain kõik välja vuristada, hakkas kergem küll. Endalgi naljakas.
Trenn on tehtud..päkad villis.Ma ei suuda seda siiani uskuda, et ma olen käinud pmt 6 aastat tantsimas, aga mu päkad on ikka nagu beebid. 3 tunnisest trennist on päkkadel suured villid , mis on niiiiii MEELETULT valusad. Hakka või nutma! Loodetavasti on pühapäevaks kõik korras, et särada nagu ... nagu ... ee.. profitantsija. Ha-ha-ha. Hästi läheb. Iseenda üle on ju alati tore naerda.
Ja ma ei suuda ette kujutada, kuidas ma selle gümnaasiumiosa üle elan selle füüsika ja KEEMIAGA. Ma vihkan neid õpetajaid ja ma vihkan seda , et nad ei suuda nii õpetada, et mina midagi aru saaksin. Või tähendab..keemias ei õpetatagi. Kõigest peab ise aru saama ja kui ei saa, siis on pahasti.
Pühapäeva varahommikul sõit Tallinna. Oh jah. Tõotab tulla kurnav päev.
Ja siiski ma veel ei tea, mis teha selle Itaaliaga? Kas ma saan raha kokku? See oleks väga lahe juu, super teekond ja , et seal veel tantsida saab! Ja öö Veneetsias ja San Marinos. Ulme! Ma vist siiski pean selle raha kokku saama. See oleks nagu märk. Tõesti.
kirjutanud
laura '
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar