22 detsember, 2012
...kui juttu palju
Neljapäev
Koolis oli jõulupidu õhtul. Päeval tegime mõne tunni ajast proovi. Mul on ikka nii naljakas ja tore klass. Siiani ei jõua neid ära kiita. Naerda sai lihtsalt niii jubedalt palju, et pisarad tulid lausa silma. Igastahes enne jõulupidu jillisime Ragnariga linnapeal ja ostsin kooli kingituse ära ( jah, muidugi viimasel hetkel ). Jõulupidu ise oli üldiselt mõttetu. Kõik tegid oma etendused ära ja oligi kõik.. Ei mingit muud tegevust. Klassijuhataja oli meile jõuluvana kutsunud ja nn ''külalisesineja'', kelleks oli Anna ema. Ta mängis meile kitarri ja laulis jõululaule. Me laulsime kenasti kaasa, kui teadsime. Vot siis tuli küll õige jõulu tunne peale. Aga see oligi selle kõige mõte. Peale selle oli veel Paaksi lasknud teha kõigile 36-le inimesele suured südamekujulised piparkoogid kus on nende endi nimed peal. Kui vahva temast! Kõik said kinke ja pidi ka luuletusi lugema. Mõned laulsid ja siiis jälle põhimõtteliselt terve klass laulis kaasa. Sellele järgnes veel suuurem jõulutunne!
Peale jõulupidu läksime Meeri ja Krissuga Ragnarit ära saatma. Meeri rääkis aegade õudsamat õudukat mida ta käigu pealt välja mõtles. Ise korrutas koguaeg, et asi on naljast kaugel. On ikka luisu! Sai järjekordselt palju naerda.
Reede
Jõuluaktused. Esinemised. Suur närv. Pea oli mõtetest tühi. Esimene esinemine c-segarühmaga. Jäljed läksid super hästi. Kiideti. Marika oli rahul. Ise olime rahul. Kõik oli super! Andsime Paaksile kingi üle. Vahva.
Peale aktuseid läksime panterisse sööma. Ootasime lõppu, mida ei tulnud. Pean tunnistama, et mul tõesti oli surmahirm. See ei olnud isegi naljakas enam tol hetkel. Aga kui aeg oli ületatud oli jälle rahulik olla. Läksin koju ja siis sain teada, et pean minema Liisi Koiksonit kuulama. Marie tuli vahepeal minu juurde ja jillis siin üksinda kuni ma tagasi jõudsin. Kontserdist niipalju veel, et see oli kaunis. Tõesti oli. ( Lotte laulu ei laudud, olin hetkeks pettunud ) . Mul oli häbi seal istuda, sest mul oli seal niii suur uni. Ma tahtsin iga hetk magama jääda, olenemata sellest et seal kõik nii ilus ja tore oli. Häbi sulle, Laura Saarmann!
Laupäev
Täna oli tegus päev. Polnud aega lösutada. Mariega koristasime, koristasime ja koristasime.. Tõime kuuse tuppa ja ehtisime ära. Märdi tuba on nüüd nii nunnu. Tundub, et kui sinna nüüd lähipäevil madrats tuleb, siis ma sinna mingiks ajaks jäängi. Sest seal on niivõrd mõnus!
Oli vahva vestelda, mu armasad!
kirjutanud
laura '
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar