survive this week

Ja jälle olen situatsioonis, kus ma tunnen, et minuga on ebaõiglaselt käitutud. Inimesed ei saa siiani aru miks ma sellise valiku tegin. Ja peale selle, nad ei saa aru, et ma ei teinud mitte midagi meelega ja kindla sooviga haiget teha. Asjad lihtsalt läksid nii ja sinna pole miskit parata. Saatus. Kuid milleks rääkida asjadest millest ei teata? Oleks küll kerge öelda ''las koerad hauguvad'', miski jääb ikkagi hinge kriipima. Ma pole kunagi endast mõelnud, kui mingisugusest halvast inimesest kes teistele halba tahab. Ma pole kunagi kellelegi midagi halba soovinud ja ei soovi seda ka praegu. Ma olen loomult järeleandja...ma olen pahane-unustan selle, keegi ütleb mulle midagi pahasti-unustan sellegi..

Jah, ma jälle teen näo nagu ma ei peaks hetkel näiteks ajaloo kontrolltööks õppima...

Mõni peaks luuletajaks minema, sest tal on lihtsalt koguaeg millegi kohta miskit öelda. Sõnad jooksevad ta seest välja ja ta viitsib neid kirjutada...iseasi kas ma jõuan neid lugeda..

***

Jah, jälle mina siin..pikka aega tagasi kirjutatud tekste lugedes mõtlen, et..misasja??
Mõned inimesed ei saa siiani aru nö ''reeglist'' - enne mõtle siis ütle..Jah, ma ei saa öelda, et minulgi sellega probleeme poleks, aga siiski...selliseid asju mina ei ütle...nii sündsusetu.


***

Need hetked , kui ma avastan ennast lugemast 2 aasta taguseid blogipostitusi..just neid kus mul raske oli..neid kus ma olin iga hetk murdumas...see kõik tuli jälle meelde ja südamel hakkas raske...lugesin kuidas ma iga päev nutsin kui isa helistas või teda vaatamas käisin..
Aga olen õnnelik selle üle, et hetkel kõik nii hea on..ma ei väsi kordamast, et kool on raske, kuid ma lihtsalt pean hakkama saama ja need arvestused ära tegema, ma tõesti lihtsalt pean. Aga ma ei saa ennast iga hetk õppima sundida.


***

Neljas kord kui ma juba olen kirjutamise pooleli jätnud, et järgminekord edasi kirjutada...Ja siin ma siis nüüd olen. Mõtlen homme olevale inglise keele arvestusele ja ülehomsele füüsikale. Ma kukun läbi. Mul pole lootustki.(seda ütleb mu mõistus, aga miskit minus ütleb, et ehk õnn naeratab mulle ja ma saan endale sellise pileti, millest mul midagi meeles ka on)

Mul oli suurepärane nädalavahetus, suurepäraste inimestega. Lihtsalt selliste nädalavahetuste pärast tasubki elada.

Olen kaks hommikut järjest sisse maganud, kuna mu äratuskell telefonis ei tööta. Milles asi? Mis toimub? Aga selle eest, olen saanud natukene rohkem magada kui tavaliselt, mis on super. Hommikul olla kauem voodis.... Mulle on meeldima hakanud esmaspäeva hommikud. Sest kolm nädalat järjest on nad olnud nii mõnusad!

Ma pean elama üle neljapäeva..12.40 on see kellaaeg, kus mulle tuleks sooovida palju edu, aitäh! Siis on mõned päevad pidupidu hea-tore aeg ja siis juba matemaatika arvestusele, kust ma ka ilmselt läbi kukun..No problemo!