Olen kõik eelnevad arvestused (füüsika ja inglise keel) üle elanud edukalt. Aga täna, matemaatika arvestust tehes...ma mõtlesin kui rumal ma olen, et ma ei oska ja aru ei saa. Kuigi...arvestust tehes ma polnudki närvis ega pahane, ma olin pigem pettunud. Ma siiani ei mõista meie matemaatika õpetajat. Ta kiirustab meid takka uusi osasid võtma, lahendame konsultatsioonis neid ülesandeid mida töösse ei tulegi. Ja tema väidab, et tal kõik läbimõeldud ja et meie oleme rumalad ja lollid. Mul tõesti oli arvestuse ajal nii palju inspiratsiooni kirjutamaks, aga ega siis töö ajal ei saa paberit välja võtta ja oma mõtteid kirja panna..Ja nii nad kaovadki mu mõtteist.
Kurtsin emmele ka, kui enesekesksed ja ainult endale mõtlevad inimesed on mõned meie seast. Ütlesin, et kui mind ei aidata , siis ei aita mina ka enam kunagi neid. Miks mina pean alati hea olema? Ja emme nõustus minuga ja ütles, et muidugi ära siis aita. Kes teistele midagi ei anna, see ei saa loota et talle ka midagi antakse.
Aga peale seda arvestust oleks minu seljast kukkunud nagu hunnik muresid, mis mind mitu päeva rõhusid. Mis sest, et ma lähen varsti õnnetundi seda samust arvestust tegema, aga siiski ma saan öelda, et ''jah, see on jälle selleks korraks läbi''. Sest homne uurimustöö seminar mind ei kõiguta.
Mu nädalavahetus oli hea, nagu iga nädalavahetus mis viimaselajal olnud on. Kuid seekord oli see pingelisem. Jah.
Vabariigiaastapäev oli mõnus. Ilus hommik armsaga, kodune perekondlik uhke söömaaeg, milliseid ma nii väga taga olen igatsenud, poole perega presidendi vastuvõtu vaatamine. Tundus , nagu oleks jõulud olnud!
Teisipäeval oli nii kaunis ilm. Mu tuju läks hommikul nii heaks, et halvale enam möelda ei tahtnudki.
Oli ajad kunagi, kui ma oskasin kirjutada. Enda arust vähemalt. Ma ei teagi mis minust nüüd on saanud või kes minust saanud on. Harald rääkis täna koolis, et peab olema unistused ja eesmärgid mille poole püüelda, kui neid pole, siis ei saagi midagi head. Ma pean need asjad endale uuesti leidma. Ja ma pean Entrumile seekord jõudma. Ma lihtsalt igatsen neid inimesi. Kuigi karda, et olen seal täielik outsider.
Ma ootan Kerlile külla minekut ja kunagi tahaks ka Merle juurde minna, kui veel võimalus peaks tekkima.
Ma unistan vabast nädalavahetusest, kui on ilus ilm ja mõnus olemine. Ma loodan, et see nädalavahetus võimaldab mõnusat kevadist ilma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar