Long time no see...
On nii kiired ajad olnud..väsimus taob juba praegu kannaga näkku, aga ei, ei anna alla!
Sündmus 1 on, et andsime esimese kooli ajalehe välja. Esimest numbrit käes hoides ja lugedes ikka mõtlesin, et ''järgmine kord läheb paremini''. Aga esimene kogemus on käes, nüüd vaid paremuse poole!
Oli vahva-vahva, hea, mõnus talvelaagri nädalavahetus..Päeval tantsisime palju ja õhtud olid mõnusad vabad (ristisime Krissuga oma nunnu ka ära!). Sain olla koos super inimestega ja teha suurepäraseid asju Oeh, nii hea! Väga-väga tegus oli see nädalavahetus ikka. Ja lihasvalu-oeh kui karm aga nii hea!!
Sellel reedel oli Liisu 18 sünnipäev. Oeh, see oli megaaaaa vahva ja tore ja hea pidu. Oleks ma ainult vähem väsinud olnud. Järgminekord heastan selle vea. Nii palju sai nalja ja nii palju sai juttu räägitud jaa jah. Hommikul varakult linna, trenni ja siis mängule. Pühapäeval segaste pikk trenn. Oeh, oli jällegi üks mõnus-tore nädalavahetus parimate inimestega.
Täna oli järjekordne segaste trenn, oh meid, homme ülevaatus. Ma nii loodan, et meil läheb suurepäraselt seal..Kuigi jah, kartus on suur. Tõesti on..
****
Jälle mitu päeva mööda läinud sellest,kui hakkasin siia kirjutama...
Ma iga päev võitlen endaga, et ma ei annaks kooli suhtes alla..Ma tahan trenni teha ja aega veeta, aga kooli raskus masendab mind. Keemia ja füüsikaga on kohutavad lood...ja matemaatika..ehk sellega veel saab kuidagi hakkama, aga ma ei ole ikka üldse reaalsuuna inimene...
On vist esimene kord kui ma talvel(oma põhimõtteliselt lemmikaastaajal) tahan suve...see talv lihtsalt tuli nii hilja ja õigeid jõule sellepärast polnud..miks peab siis praegu selline ilm olema?
Oli ülevaatus, ma olin õnnelik, et meil nii hästi läks..alati saab paremini, aga meie kohta oli see ikka väga hea!
Ma ei julge miskipärast siia enam midagi kirjutada...alati on kellelgi miskit öelda..küsida...
Ma vihkan kui keegi ütleb/lubab mulle midagi, aga ei täida seda..ma olen sellist käitumist juba nii palju tunda saanud..aga ma tõesti ei arvanud, et keegi mu sõpradest veel selliseks osutub..lubadusi antakse selleks, et neid pidada..ma nii väga ootasin seda...üle kuu aja ootasin..aga nüüd...kui ta uuesti lubas, siis..ma ei usu teda enam...tunne, et olen kaotanud ühe kalli inimese...ei tea kas ta ise ka aru saab, et ta natukene halvasti käitub? Kurb kui ei saaks..
On niiii hea kuulda, kui keegi kiidab, mu hoiakut või üldse tantsuoskust. (täna jäi suu lahti,kui kuulsin kes see üks veel oli). Ma ei pea ennast heaks tantsijaks, aga kindlasti paar head sõna annavad mulle nii palju enesekindlust ja motivatsiooni veel paremini teha. Kunagi pidasin rumalaks neid, kes valisid kooli asemel tantsimise,aga nüüd...ma olen ise selline enamjaolt..kuigi, praeguse kooliga, on lausa katastroof kui jätan ühe tunnigi koolis vahele..nii palju asju jõuab ikka selle 75 minutiga teha..mis siis terve päev veel puududa oleks? okei ..kogesin seda ükspäev..ja täna ka..
Käisin oma muredega perearsti juures...lootsin saada mingit muud tagasisidet temalt..maitea miks..ja mis värk on selle füsioterapeudiga nüüd? järjest rohkem ja rohkem inimesi käivad seal..ja nüüd pean mina ka????
And I hope that you'll remember me...
Sellel reedel oli Liisu 18 sünnipäev. Oeh, see oli megaaaaa vahva ja tore ja hea pidu. Oleks ma ainult vähem väsinud olnud. Järgminekord heastan selle vea. Nii palju sai nalja ja nii palju sai juttu räägitud jaa jah. Hommikul varakult linna, trenni ja siis mängule. Pühapäeval segaste pikk trenn. Oeh, oli jällegi üks mõnus-tore nädalavahetus parimate inimestega.
Täna oli järjekordne segaste trenn, oh meid, homme ülevaatus. Ma nii loodan, et meil läheb suurepäraselt seal..Kuigi jah, kartus on suur. Tõesti on..
****
Jälle mitu päeva mööda läinud sellest,kui hakkasin siia kirjutama...
Ma iga päev võitlen endaga, et ma ei annaks kooli suhtes alla..Ma tahan trenni teha ja aega veeta, aga kooli raskus masendab mind. Keemia ja füüsikaga on kohutavad lood...ja matemaatika..ehk sellega veel saab kuidagi hakkama, aga ma ei ole ikka üldse reaalsuuna inimene...
On vist esimene kord kui ma talvel(oma põhimõtteliselt lemmikaastaajal) tahan suve...see talv lihtsalt tuli nii hilja ja õigeid jõule sellepärast polnud..miks peab siis praegu selline ilm olema?
Oli ülevaatus, ma olin õnnelik, et meil nii hästi läks..alati saab paremini, aga meie kohta oli see ikka väga hea!
Ma ei julge miskipärast siia enam midagi kirjutada...alati on kellelgi miskit öelda..küsida...
Ma vihkan kui keegi ütleb/lubab mulle midagi, aga ei täida seda..ma olen sellist käitumist juba nii palju tunda saanud..aga ma tõesti ei arvanud, et keegi mu sõpradest veel selliseks osutub..lubadusi antakse selleks, et neid pidada..ma nii väga ootasin seda...üle kuu aja ootasin..aga nüüd...kui ta uuesti lubas, siis..ma ei usu teda enam...tunne, et olen kaotanud ühe kalli inimese...ei tea kas ta ise ka aru saab, et ta natukene halvasti käitub? Kurb kui ei saaks..
On niiii hea kuulda, kui keegi kiidab, mu hoiakut või üldse tantsuoskust. (täna jäi suu lahti,kui kuulsin kes see üks veel oli). Ma ei pea ennast heaks tantsijaks, aga kindlasti paar head sõna annavad mulle nii palju enesekindlust ja motivatsiooni veel paremini teha. Kunagi pidasin rumalaks neid, kes valisid kooli asemel tantsimise,aga nüüd...ma olen ise selline enamjaolt..kuigi, praeguse kooliga, on lausa katastroof kui jätan ühe tunnigi koolis vahele..nii palju asju jõuab ikka selle 75 minutiga teha..mis siis terve päev veel puududa oleks? okei ..kogesin seda ükspäev..ja täna ka..
Käisin oma muredega perearsti juures...lootsin saada mingit muud tagasisidet temalt..maitea miks..ja mis värk on selle füsioterapeudiga nüüd? järjest rohkem ja rohkem inimesi käivad seal..ja nüüd pean mina ka????
And I hope that you'll remember me...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar