15 jaanuar, 2011

never mind

ma olen väsinud olema see viimane ... see kõige halvim ... ma olen väsinud nutmast iga õhtu ... olen väsinud sellest , et ma mõtlen liiga palju ja olen väsinud tundmast seda mida ma tegelikult tunda ei taha ...

mu pea valutab juba sellest kõigest .. hetkel tundub nagu see lõhkeks kohe ..
ma tean et see ei muutu  ja ma tean , et miski ei saa enam niiheaks kui see varem oli ..

nagu ka K ütles :

ära nuta seal, a anna andeks nagu ave ütles mis mälestus tal viimati meie uisutamisest oli ma tahan et minu viimane mälestus oli ka teie ja kuremaa ja su juures põld kui me kolmekesi olime, seda ei tule, las ma mäletan seda kui kõige toredamat teiega

on palju asju mida ma tahaks muuta ... aga see eiole nii kerge .. kõik on raskem kui arvata osata võib ... raske on tegelikutl halb sõna sellejaoks .. ütleks parem ... keeruline ...

ja on kohe aru saada kas inimene on 18 või alla selle .. ilmselgelt mõni ei hooli .. ja tal. on tõesti suva ..kuid minujaoks on mõni asi väga tähtis ..

mõned inimesed vb ei mõista miks ma olen selline.. aga ma usun .. et kui te teaksite kõike mida ma mõtlen ja seda miks see nii on tee mõistaksite .. aga seda ei saa te kunagi teadma ..

ja mind imestas , et mõni võttis üht uudist väga tõsiselt ja võib öelda et isegi kurvalt ...

ja ma tahaks kõike lihtsalt unustada ... hommikul ärgata nii , et on tunne , et miskit polegi juhtunud ... kuigi mälestused jäävad .. ja tegelikult alguses oli ju kõik hea ... veel paremgi kui hea .. lausa suurepärane ..

/ aga las jääda

my passion





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Powered By Blogger