olen mõelnud ... :
vahepeal tundub , et elu on normaalne ... täiesti tavaline ... naeran vahest , nutan ka ... ja elu läheb edasi ... aga mõne hetke pärast olen ma jube õnnetu ja vihane ... mõtlen , et kõik on mõttetu ja et mind eioleks siia maailma vaja , ja et kõik on kurb ja masendav ja et ma tahaks surra ... lihtsalt ei jõua enam ... ja siis täiesti ootamatult , mõne hetke pärast olen ma jälle õnnelik , ülirõõmus ... pole midagi viga ega miskit ... olen lihtsalt jubeõnnelik ja ei saa sinna mittte midagi teha ...ma naeran koguaeg ... ja mul on selline naljakas tunne ... see on hea-naljakas tunne ... - maitea kas ma olen nüüd sellepärast teistsugune , või on keegi veel samasugune ... aga see olen ju Mina ... see kõik on nii minulik ... vot
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar