järgmine lugu

tänane hommik oli minu jaoks väga põnev
mul oli sõna otseses mõttes mäluauk ja ma siiiamaani ei mäleta kuidas ma magama sain ...
eile õhtul mul põlesid kõik tuled ja telekas töötas ja arvuti käis .. hommikul ärgates olid tuled kustus , mina muidugi ei mäleta seda , et mina nad kustu oleks pannud , telekas töötas öö otsa , prillid võtsin ka alles hommikupoole ärgates ära ja ma ei mäleta isegi seda et ma oleks arvuti kinni pannud ja et kuidas ma üldse ennast voodis ümber pöörasin ja ilusti teki alla sain
ja hommikul ma juba tundsin et miskit on valesti ... mu silmad olid nutmisest nii paistes kui ollla said ..see oli minujaoks miskit uut
ilus elu
ja siiiski ... Tahaks tantsupeole tagasii!!!!
See lugu lõpeb koos meie kohtumisega.
Aga siis saab selle loo lõpust kellegi järgmise loo algus.
kõik on kuidagi .. niii raske
seda kõike kanda on piin
ja kas ma ei peaks olema nii aus?
kas ma ei peaks kõike siia kirjutama?
maitea .. ehk nii peabki olema
'' Sest vahel on ju lihtsalt nii, et alles üle õla tagasi vaadates näed, et vastus, mida oled kogu aeg otsinud, oli tegelikult kogu aeg su kõrval olemas.''
ja ma ikka veel ei taha ropendada ..
see kõik tundub nii vale .. liiga kiiresti lõppes
ja Selle päeva möödudes tundsin väikest valu .. see läks nii hästi ja nii kiiresti mööda ja kõik see oli mul meeles kuid mitte niipalju kui oleks tahtnud
ja mina veel lootsin
kõigil olevat nii hästi läinud
ja mina olen siiski liiga arg
















Ja see, et meie lugu kunagi ei lõpe ongi sellele loole kõige õnnelikum lõpp!