jar of hearts

I learned to live half alive


arusaamatuks jääb siiski kõik see miks teisi ülistatakse? miks on üks inimene tähtsam kui teine?
vestlesime kerlsiga sellest pikalt ja laialt , täna (eile) , seal uduvihma käes , tähe 10 ees , aga vastust sellele küsimusele me ju ei saanudki? või ikka saime?
ja ma ülistasin iseend...esimest korda, selles elus
ma võtsin vastu otsuse, mis oli minujaoks selle aja kõige raskeim.. ma ei mõista miks see siiski nii raske oli?
ma uurisin ja puurisin esmaspäevast kuni neljapäevani ja ema ütles mulle , et tema mulle kätt ette ei pane, aga see otsus on minu teha, ma pean ise otsustama mis ma tõeliselt teha tahan..
ma otsustasin..
valisin selle mida ma üle kõige maailmas armastan
ma ei olnud valmis seda kõige jätma..mitte veel .. tundsin , et see siiski ei ole minu aeg ( kuigi sügaval sisimas lootsin ja arvasin, et see võimalus ongi minu võimalus, see mis on minule ''saadetud'' ja mis ootabki mind )
naljakas oli kuulda , kuidas kõik sellest mulle rääkisid
samas ka vägaväga meelitavalt vahva
ja inimene , kellega ma ei suhtlegi, kuid on mu facebooki sõbralistis, kes laikib mu pilte ja kommenteerib neid, saatis täna/eile mulle kirja , et ma peaksin proovima
kas sellised asjad pole mitte südant soojendavad?
kõik on nii etteaimatav
kõikke loetakse ridade vahelt .. heaküll vaid need kellel see tohutu võime on
ja viimaselajal on pea, et iga inimene mulle ette jäänud, mitte, et nad poleks head inimesed, aga kõik lihtsalt..mõjub negatiivselt




And who do you think you are
Running around leaving scars
Collecting your jar of hearts
And tearing love apart
You're gonna catch a cold
From the ice inside your soul
So don't come back for me
Who do you think you are


ja siiski see vaev oli kõik tühja
loodan, et see aasta tuleb selline , et ma ei kahetse oma valikut
pole ammu enam nutnud
okei valetan
alles kolmpäeval poetasin paar pisarat, sest ma lihtsalt olin nii nõutu
ma ei osanud teha seda valikut
kedagi ei olnud kõrval abistamas
kõik tundus lootusetu
ja veel järgmine päevgi
nutan nüüdki...millegi täiesti .. ebanormaalse peale
emotsionaalne inimene
vähemalt pole tundetu
kõik on unustanud need raskused
- heaküll, need ei puuduta teisi
aga maitea see lihtsalt tundub nii imelik kui keegi ei tunne huvi
seda natukestki


I hear your asking all around
If I am anywhere to be found
But I have grown too strong
To ever fall back in your arms

vaatasin ja lootsin
olematut
järjekordselt
saamatuse hunnik laura
enam ei eksisteeri
( ei eksisteerinud enne ja ei eksisteeri nüüd ka )

'' Dear, it took so long just to feel alright,
Remember how to put back the light in my eyes ''