Ma tõesti ei tea mida siia kirjutada. Merle tahtis näha mu uut blogipostitust. Ütles, et mul läheb alati kolm päeva sellega aega, esimesel mõtlen et võiks kirjutada ja kogun mõtteid, teisel kirjutan, kolmandal postitan. Umbes nii need asjad vist olid. Ja no..enamvähem nii nad on ka.
Jah mu elu on muutunud.Võib öelda täielikult. See aasta on kõik teistmoodi. Ja sinna ei ole midagi parata. Ajaga tuleb lihtsalt kaasas käia ,et järel püsida. Ma tõesti arvan, et mina selle kõigega ei ole muutunud. Et keegi ei saaks öelda, et ma olen muutnud . Minu elu on muutnud,mitte mina. Kas see pole mitte kaks eri asja?
***
Vabariigiaastapäev. Ohjah. Tunnen hetkel väga head ühtekuuluvustunnet. Kati,Rene ja Alex on siin. Alati on hea tunne kui nad siia tulevad. Teeme ohtralt süüa ja oleme koos. Maitea miks see minujaoks nii tähtis on. Aga hea tunne on. Küünlad põlevad, päike paistab nii-nii kaunilt tuppa sisse, väljas lumi sädeleb, toas on soe, taevas on pilvitu ja väga-väga sinine, väljas lehvib sini-must-valge lipp. Eesti lipp.
Süda on rahulik, sest õppida pole miskitja hindedon juba natukene paremad. Just hetkel. Ainuke mille üle muret tunnen, on minu voodikõrval olev raamat, mille ma ,pean kolmapäevaks läbi saama aga lugeda on vaja 140 lehekülge.
Ma ei põe üldse. Mul pole isegi närvi sees. See on veider. Võibolla lihtsalt sellepärast, et ma ei looda enam. Ma isegi ei ole sellele mõelnud,etmis saab. Homseni!
.jpg)
Igakord kui sa oma rühmaga tantsid, siis sa oled ainuke keda ma laval vaatan. Ma lihtsalt ei saa pilku sinult, sa tantsid nii hästi ja sinus nagu on midagi.. Kui sa tantsid, siis sa nagu jutustaks mingit lugu.
VastaKustutaFantastiline!
apppi, selliseid sõnu on alati nii-nii-niii super hea kuulda ja annavad mulle hästi palju motivatsiooni juurde! nii tore, et kellelegi läheb tõesti korda mida ma teen :) suur suur aitäh!:)
VastaKustuta