You were only waiting for this moment to arise

Blackbird singing in the dead of night
Take these broken wings and learn to fly
All your life
You were only waiting for this moment to arise.

Nii veider ja kurb on lihtsalt tiksuda. Tühi tunne on. Midagi ei oska teha. Viimati oli mul selline tunne...jamh...üle aasta tagasi. Ma peaksin nautima vaheaega , aga ma lihtsalt ei saa. Okei,nüüd läheb muidugi kiiremini see aeg kui tulevad trennid ja muud asjatamised.
Peaks muusikat kuulama hakkama ja halama. Või mingit head filmi vaatama. Mõtted on head. Mul on ju jäätist!

Eelmises postituses loetlesin ette asjad mis ma ära tegema pean...
Mõned neist said nüüd tehtud, näiteks:

* saunas sai käidud

* pidin ära tuunima oma pluusi

valmimisjärgus

* juuksurisse minekust niipalju, et kolmapäevaks on aeg kirja pandud. Mis sealt välja tuleb näeb alles kolmapäeval umbes kella 14 aeg. Isegi mina ei tea mis sealt välja võib tulla, sest seda kõike ma ainult kujutan ette enda vaimusilmis. Ma tõesti loodan, et see jääb ilus ja et ma ei riku midagi ära. Ja kui te nüüd mõtlete et see on midagi väga uhket ja suurt siis ei...minujaoks muidugi on aga mitte midagi sellist et ma värviks enda juuksed siniseks. Ei üldse mitte. Lihtsalt midagi teistsugust. 

* kohustusliku kirjanduse raamatud olen ma ka juba välja otsinud, nüüd ainult vaja kätte võtta ja lugema hakata. Ei teagi nüüd kas hakata lugema Emile Zola ''Söekaevurid'' või ''Daamide õnn''-e? Kumb on parem? Raske, raske. Vaheajaga pean läbi saama. Niiet ma ei tohi viivitada väga.

Jah, küll ma nende teiste asjadeni ka jõuan. Pean jõudma.

Tõstsime Mariega mu tuba ümber. Hmm.. Vähemalt on mul nüüd oma riietenurk!!

Blackbird singing in the dead of night
Take these sunken eyes and learn to see
All your life
You were only waiting for this moment to be free.