11 aprill, 2013

seisin seal nende ees

Küll kartsin palju, ei hirmu välja näidanud ma,
Üks vaenlane sai mult kallid teisel paitsin pead
Siis söötsin kõhud neil täis kõik uinusid koidu eel
Nad seda ei teadnud, et on karuputk toidu sees


Ma vihkan seda tunnet kui ma tahan nutta, aga ma ei saa, sest kõik inimesed lihtsalt vaataksid mind siis kui rumalat. Täna see oli. Ja ma ei saanud sinna mitte midagi parata. Ma sain nii pahaseks. Mitte kellegi muu kui enda peale. Sellepeale, et ma nii LOLL olen ja midagi ei oska. Ma võiks lõpmatuseni loetlema jääda asju milles ma halb olen ja milles täiesti kohutav. Ja kui keegi küsima tuleb et mis viga, siis mul pole lihtsalt midagi muud teha kui vait olla, sest vastaseljuhul mul lihtsalt hakkaksid pisarad voolama.

Tõotab tullla tore nv. Liisu, Krissu ja Marie homme siia. Ohjah. Niitore, et me jälle koik neljakesi midagi koos teeme. Niiväga igatsesin neid aegu. Mariega ka suured plaanid. Haha, okei mitte väga suured aga ikka on.

Ma tundsin , et sain tänase kehalise tunniga võrkpallis natukenegii paremaks. See on hea tunne. Äkki suvel julgen siis rannas ka mängida?

Tahaks tervislikult toituda , tahaks igahommik värsket mahla , tahaks ilusaid ilmasid et jooksmas käia, tahaks soojust..tahaks..tahaks..tahaks..

Sain paar hommikut koos Maiega kooli. Nii hea oli tund aega hiljem ärgata ja mitte bussile minna. Kohutav, homme pean seda jälle tegema.


Seal seisid surmade kindral käed mustad tapalööst
Ja väike tüdruk, sel hirmsal verisel jüriööl

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Powered By Blogger