Miks inimesed hoolivad?
Mul oli täna hea uni..Vahepeal lihtsalt on nii, kui ma isa unes näen. Veider on see, et ma isegi unes tean, et temaga on midagi juhtunud..aga see kõik alati tundub nii reaalne...Nagu ta oleks tagasi tulnud..Ja hommikul peab siiski suure pettumusega üles ärkama.
Mu tujud muutuvad kiiresti..Alles ma olin õnnelik ja nüüd olen kurb. Iga väiksemgi asi loeb..olgu see siis tobe nali, väike vale ütlemine või puude maha kukkumine käest. Nõrkusehood.
Kui pahaseks ma alati saan, kui trennis tõste ajal ma ei suuda enda käsi sirgeks lükata, sest jõudu pole. Ma lihtsalt ei suuda. Ma olen nõrk ja mannetu. Ma ei saa vahepeal endaga ikka absoluutselt hakkama.
Oh milline tüütu haletseja ma ikka olen!
Peale nende kõikide kurbade asjade, mis mind hetkel rõhuvad...on mul veel kurb sellepärast, et siiani pole kübekestki lund maas. Mis jõulud on ilma lumeta? Kuidas keegi saab tunda rõõmu lumeta jõuludest? Teiseks on see, et jõululaupäeval on meid nii vähe koos laua taga istumas. Ma mäletan..kui kunagi olime me kõik maal.. Suur perekond. Jah, jõulud on mulle emotsionaalse väärtusega. Aga kõik vaikselt lõhub seda.
Jah ja väga minulik on veel sellise tujuga kurbasid laule kuulata. Pane Laura, pane!
'' Anna käsi väiksemale, anna käsi nõrgemale, koos on kergem minna edasi, tõsta pilk nüüd kõrgemale, vaata taevas kingib meile lootuse nüüd taas.
See armastus nii hea ja soe, et jõulutunne hinge poeb... ''
Inimesed on mulle kallid...aga miks ma hoolin liialt palju, kui alalõpmata haiget saan?
Miks ma andestan ikka veel, kui mu austus on juba kaotatud? Miks inimesed kaovad mu elust kui ma neid vajan? Miks ei suudeta omada mitut sõpruskonda? Miks miks miks miks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar