and again-long time no see

Mind motiveerib üks inimene, kes kindlasti ei mõtle selle peale, et ta võiks kellelegi nö "eeskujuks" olla. Okei, ta ei ole sõna otseses mõttes mu eeskuju. Ta pole kuulus ega midagi, ta on tavaline inimene nagu meie kõik. Aga üks hetk ma avastasin ennast mõtlemast, et aitab, ma tahan ollaparem kui tema. Ja nii see läkski. Olen viimasel ajal palju pühendanud trennile, üritanud pea, et iga õhtu ennast kokku võtta ja teha natukenegi jõudu. Viimasel nädalal olen eriti suurelt käsile võtnud asja ja teen youtube-i videote(mis on enamasti kuskil 40 minutit pikad) järgi trenn. Täielikult non-stop.. Ma sooviksin endale keha ja lihaseid, millega ma oleksin rahul. Ja hetkel ma tean, et kunagi tuleb see aeg, kui ma sellega hakkama olen saanud!

Ja alati ma mõtlen kehalise õpetaja ütluse peale ,kui mingit raskemat harjutust teeme ,mis on umbes selline "viimased 15 sekundit pingutamist, vaata sõber ka pingutab, pinguta sina ka!" ja mulle tuleb iga kord silmeette see inimene, kes mind motiveerib ja jälle on mul jõudu , et trenni edasi teha!

Tegelikult on väga palju asju selle kuu ajaga, kui ma siia kirjutanud pole, toimunud ja juhtunud ja olnud. Aga milleks ikka nii vanadest sündmustest rääkida? Kes huvi tunneks, oleks minult juba ammu küsima tulnud, millega ma tegelenud olen. 

Igastahes...arvestustenädal on lõpusirgel, kui nii võib öelda, sest homme on veel ainult matemaatika ja siis juba rõõmsalt uude kursusesse. Muidugi pole ma veel kõiki arvestuste hindeid teada saanud, ehk ma ei tea, kas ma kukkusin milleski läbi või mitte.

Detsembrit, oma lemmik kuud, ootan ma juba suure huviga, sest kes teab mis mind siis veel ees ootab. Igastahes palju põnevat ja mittepõnevat on plaanis millest kõigest räägin ehk kunagi järgmine kord. 

Plaanis on jõuluks saada valmis minu toa remont(remondi alla kuulub mitte midagi erilisemat, kui tapeedi vahetamine) ,millega alustasime juba vaikselt täna. Võinoh, vähemalt jõudsin välja kolitud  ja kõik asjad kokku pandud.

Rohkelt pilte, nagu ikka!