kuidas , kuidas , kuidas ?
miks , miks , miks ?
ma tahan särada tõesti tahan , aga see halvemuse pool trügib lihtsalt ette poole ja ma ei suuda enam valida ..
ma ei uskunud , et see kõik niii hästi välja paistab , tõesti ei uskunud ..
mõtlesime siin merlega , et kuna me naersime niimoodi , et sa lihtsalt ei saa naeru pidama , pisarad silmas ja lihtsalt kõkutad?
järeldus .... ei mäleta!
oleks vaja ühte selllist päeva kus saaks lihtsalt naerda , naerda , naerda ... kuhu on kadunud need ajad kus sai igapäevaselt pisarateni naerda ?
kuhu on kadunud need inimesed ?
kuhu on kadunud kogu see elu ilu ? okei , seda isegi vahel on tunda .. õrnalt , kuid siiski mitte piisavalt ... ma tahaks , et ta puudutaks mind .. et ta oleks käega katsutav ... see kõik mis kunagi oli ..
ja see kõrvale lükkamine või tõukamine ajab mind närvi ... see kui sa tunned , et ta eelistab sinu asemel kedagi muud ... mitte et see surmavalt halb oleks , aga see tunne , et midagi võib olla juhtunud hirmutab.
kõik tundub vahest olevat nii perses ... absoluutselt
aga mis seal ikka , lähme eluga edasi ja ärme teeme sellest välja .. mõttetu üritus , miski ei muutu
// mitte kunagi //
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar