tahan süstida arutut armastust veeni,
tahan hingata surmavat mürkki su suult

 külmavärinad ja pisarad külastavad mind taas, kui armas neist , aga samas, mulle meeldib ..
ma tunnen , et kõik eiole hästi
ja et ta ei igatse mind nii nagu mina teda , siiiani
ta ei vaja mind sama palju kui mina teda.

palun võtke mu mõranend armatus vastu,
see on üksinda taluda natuke liig..
kuna see kõik läbi saab??
ma tahan et see kõik kaoks mu peast, ma tahan olla jälle normaalne, jälle see kes ma olin kunagi ...see õnnelik tüdruk..see kellel oli vaja vähest et olla õnnelik , inimene kes naeris iga väiksemagi asja peale
aga kas ma ka tahaks et kõik head mälestused kaoks? kõik seee mis oli , seda ei saa muuta , see nagu ei olnudki midagi .. aga nagu oli kah , midagi väga suuurt ja ilusat , aga kas ainult mina suudan seda väärtustada?
kõik see aeg ...

vaata ma kukun end katki
vaata ma kukun kas näed
tahaks tantsida aga ei oska... tahaks osata , tahaks teha , tahaks olla ..

..tüdruk ei osanud tunda ja hoida neid ,
ei lasknud olla neil südame peal..
inimesele maltsa kinkida oleks ju tore, võino lihtsalt paar rohukõrt ehk , polegi miskit muud vaja ... kiiire , lihtne ja armas ...

//  ... pisar , pisar, pisar .. //