Mu mõtted on koondunud ainult lebotamisele , pabistamisele ja õppimisele. On mul alles huvitav elu. Ma tunnen , et ma ei suuda teha õigeid valikuid. Hetkel oleks vaja ühte Entrumi motivatsiooni koolitust, oleks see küll hea.
Minu peas tiirlevad raamatud, matemaatika ja bioloogia. Kui rumal ma olen.
Jään alati enda asjadega viimasele hetkele. Kuidas mulle küll asjad meelde ei jää?
Inimesed ajavad mind vihale. Tgelikult teatud inimesed. Need kes alati. Ma suutsin hingepõhjani vihastuda. Nii enesekeskne olend.
Varsti ongi kool läbi. Siiani ei suuda seda uskuda.
Merlel oli õigus, et ma olen kuidagi kinnisem. Ma ei tea isegi millest see tingitud on. See lihtsalt on. Just siis , kui mul tuleb eesti keele eksam ja mõtted võiksid joosta nagu maratonil.
Ma nii väga ootan juba, et ma saaksin minna Tallina Merlele külla , näeksin tema imepisikest kiisut , kelle üle ma nii palju naerda sain.
Oh , mõnus oli Merle ja Karliga jalutada. Karl teab mis räägib. Ja kui naljakas ta on. Teda peaks kriminaalkorras karistatama. Ma pidin ennast oimetuks naerma. Ta on milleski vist päris maailmameister.
Oh, saaks see kõik juba läbi.
Raamatud on nüüdsest minu parimad sõbrad. Isegi siis kui ma ei taha. See on kohustuslik!
PS! : maakonna tantsupidu oli super. Ilus ilm oli tellitud nagu alati. Rahvariides mehed ja naised - Oh kuidas mulle see kõik meeldib.

looja, hoia, kaitse