20 aprill, 2013

You've got a heart as loud as lions

"I wanna sing, I wanna shout
I wanna scream till the words dry out"


Kevad on käes. Vot nüüd ma tunnen seda. Õhk on soe. Päike paistab. Hommikud on ilusad. Mida veel tahta?
Mõtlesin juba , kui väga ma tahaksin hommikuti rattaga koolipoole sõita ja siis peale trenni kuuma päikesega tagasi koju vurada. Oh tuleksid need ajad kiiremini!

Raamatuhullus? Jah. Üle pika aja ja ma tunnen et ma tahaksin veel ja veel ja veel raamatuid lugeda. See nö ''lugemata'' aeg tuleb tagasi teha.

****

Selle ajaga olen ma selle raamatu juba läbi saanud ja plaanin uue kohe lahti võtta. Kohustuslik kirjandus ei lähe mulle peale ja ma tõesti ei taha seda lugeda. Mis teha. Raamatu lugemise  taasleidmine - see tähendab seda, et hommikul bussis loed raamatut, enne trenni loed raamatut ja enne magamaminekut loed raamatut. Jah, seda kõike ma igatsesingi. Nüüd mõistan mis mind selle kõige juures paelus-see, et mul oli soov lugeda igal oma vabal hetkel ja see tegi asja kuidagi...huvitavamaks?

Eile pidasime väikse Laura sünnipäeva trennitüdrukutega. Lihtsalt imepärased inimesed. Kust ma küll sellised üles noppisin või noppisid nemad mind? Ma nii igatsesin selliseid vestluseid ja jutuajamisi ja naeru. Tõesti, seda trenninaeru mida ammu pole enam olnud. Õhtul saatsime Elisabetiga tüdrukud Tartu poole peole, enne seda tegime neile korraliku stiilimuutused, meigid ja soengud. Nad nägid vapustavad välja! Ja siis piinas mind mõtlemine, et ma ei saa nendega kaasa minna, sest mul on liialt tobe vanus. Jah 18 tule rutem, ma ei jõua enam kauem 17 olla!
Õhtul kojujõudes vajusin ma varakult õndsasse unne. Ja hommikul ärkasin peavaluga üles.

Võtsin end kätte ja üritan nüüd jooksmas käia. Pikkadel trennipäevadel küll ei jõua, kuid vabadel päevadel ikka. Pole miskit paremat , kui jooksed oma teatud maa ära(pingutad nii et tunned et pea lõhkeb aga koduuksel oled siiski omadega nii rahul) ja lähed käid ära jahutava dušši all...Peale seda on tunne nagu oleksid taevas. Jah, jooksmine mõjub mulle vist hästi. Käisin täna ringil ja jooksin jõeni, ilm oli nii kena, istusin seal jõeääres, nautisin kuidas päike mu nägu paitas ja silmi kissitama pani, kuulasin head muusikat ja olin selles hetkes. Kevad on käes,sõbrad!











4 kommentaari:

  1. me ka kunagi vurasime ratastega, mäletaks ma vaid miks või kuhu, aga tsillikrõpsud on küll tollest korrast erksalt meeles:D

    VastaKustuta
  2. issver, ma ka ei mäleta mikss...muarust me läksime minujuurde? või...sa saatsid mind....või midagi sellist vist :D polegi neid ammu söönuddd

    VastaKustuta
  3. mingi selline värk oli jah :D kusjuures mulle maitsevad need ainult sellepärast, et need krõpsud meenutavad sind ja trenne :D

    VastaKustuta

Powered By Blogger