Ma ei tea küll, miks , aga mulle järjest enam tundub, et mina usun sellesse. Ma ei oska öelda, kas sellepärast, mis minu enda lühikese elu ajal kõik juhtunud on, või üleüldiselt. Kui kohutav on alati öelda, kui miskit seesugust juhtunud on, et ''ju see siis oli tema saatus''.
Jah, pole siia jälle jõudnud. Aeg lihtsalt lipsab mu sõrmedevahelt läbi nagu kraanist jooksev vesi. Kohutav!
Vahepeal oli mul kolm vaba päeva, mis olid suurepärased, sest ilmad olid ilusad, Ragnar oli minu juures ja saime mõnedki asjad tehtud.
16.juuli-Läksime Ragnariga tema sünnipäevaraha kulutama. Küll me proovisime neid asju ikka, ma oleks juba ammu väsinud olnud, aga Ragnaril energiat vist oli. Või tahtejõudu. Igastahes saime peaaegu kõik tahetud asjad, alustades särkidest lõpetades jalanõudega. Aga mulle meeldis!
18.juuli-Tädi, täditütar ja ta peiks käisid külas. Perekondlik suur söömaaeg.
22.juuni-Avele külla minek. Kui põnev!!! Mul oli üle pika aja jälle vahva!!!! Oma neide nähes pidid pisarad silma tulema. Pole poolt kuudgi mööda läinud aga ma juba jõudsin igatsema hakata! Okei, Taurat ja Marianni polnud ikka väga kaua näinud. Sõime, nagu iga kord, kui kokku saame,Ave tegi suurepärast kooki! Rääkisime-arutasime maailmaasju ja siis mängisime Ave ostetud uut mängu. Naerda sai ikka kõvasti, suurepärane! Oli kahju lahkuda.
Nüüd veel kõvad tööplaanid ja siiis...PIDU! August on peaaegu , et sisustatud. Nüüd läheb alles järsem pidu käima! Kokkuvõttes on mul vaid 7 tööpäeva veel. Kujutate ette mu rõõmu?
 |
| work it babe |
 |
| Meie lapsed! |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar