Lets take a ride, we'll take a ride. I wouldn't leave here without you.

Ma ei taha seletusi tuua ega sorada. Vanades asjades. Hakata uuesti mõtlema, et mis ma valesti tegin, või mis ma tol hetkel mõtlesin. Ma tunneksin ennast veel halvemini.
Ja kuidas tunded võivad muutuda. Ükstapuha kelle suhtes. Ühega kaugened, teisega lähened. See on veider. Ja ma isegi ei tea, kas asjad liiguvad paremuse poole või lähevad sootuks halvemaks.
On hea, et isegi kahe aasta eest saadud sõpru ikka veel sõpradeks nimetada võib, missest, et suhtluskorrad on väga ebatihedad.
Kord mõtlesin, et mina siin vingun oma väikeste murede üle. Küll on varvas kukkumisest siiani valus või pea valutab või nohu on või ninast verd jookseb liiga tihti. Aga mis peaksid tegema need inimesed, kellel tõesti ongi mingi tõsisemat sorti haigus? Mida peavad tundma nemad, kui neil esinevad haigusnähud iga päev või nad kunagi ei tea kuna need välja löövad? Elama terve elu kartuses , et midagi võib iga hetk juhtuda. Isegi mina elan väikse kartusega, et ma võin iga hetk ära surra, keegi ju ei tea, kuna nende surmakuupäev on, aga mis tunne neil siis veel on?

'' 'Cause you tear us apart, with all the things you don't like.
You can't understand that I won't leave 'til we're finished here, and then you'll find out where it all went wrong.'