Mul oleks paljustki kurta, aga ma kardan, et mul ei ole sellist inimest väga käepärast võtta, kes viitsikski kõiki mu muresid ära kuulata?
Koolis on kohutavalt raske, ma lihtsalt ei kujuta ette kust selline tagasilangus tuli? Hinded on rohkem kui halvad, seepärast on ka tuju igapäev aina halvem ja aega järjest vähem. Ma ei saagi vist kunagi sellest ''õnnetunnis käimise'' needusest lahti. Iga nädal ma ikkagi leian ennast reedeti seal viiendas tunnis istumast, aga ikka mitte midagi osates. Ma olen kohutav saamatuse hunnik. Nutumaik on igapäev suus kui avastan stuudiumist uue kahe. Kõik lihtsalt variseb kokku.
Küsimus suurele ringile: ''Mida ma veel arvestustenädalal teen, kui mul praegu juba nii kohutavalt läheb?''
Arvestustenädala pärast ei saa ma minna ka ENTRUMILE, kus ma pidin ilusti igal sessioonil see aasta käima.Ei, ikka suudab mingi asi ette tulla. Kohutav. Kuradi uurimustöö 1.seminar ja muusika arvestus.
Vahepeal oli Kati ja Tauri sünnipäev. Sai jälle vahvalt aega veedetud. Aga nüüd on see aeg kui ma jälle igatsen igal oma mõttehetkel oma voodit ja kodu, siis tulin ma ka peolt öösel koju.
Vahepeal kui tumblri satun ja armsaid pilte otsin....
Jah, kõik pildid on tumedad...viimasel ajal olen mõelnud, et ma käin enamus ajast tumedate riietega..või lihtsalt..olen avastanud enda jaoks musta...sest mul kapis vist selliseid riideid kõige rohkem..Või mustad asjad lihtsalt sobivad mullle kõige paremini, või oleneb see ikka tujust. Ma ei teagi nüüd.
Ja peale selle, ma ei tahagi siia vahepeal kirjutama tulla, sest ma lihtsalt vingun liiga palju, vabandust!
oh Lauri, ma olen enam kui kindel, et sa suudad ennast kokku võtta! ja lihtsalt niisama mainin, et ma olen iga päev koolis, tule ja nuta mu õlal, ma täitsa luban :D arvestuste nädala pärast ära põe, sa saad hakkama! :)
VastaKustutaaww, tänks :) annan endast parima!
VastaKustuta