kõik see

üksi selles suures maailmas

olen tuim , vahin juba pikemat aega seda arvuti ekraani ja lihtsalt pisarad hakkavad voolama .. muidugi laul teeb oma töö mis mul tagataustaks käib, kuid siiski..
külmavärinad niisama üle keha möllamas .. tore
maitea , ma ei oskagi tänasest esinemisest midagi kosta
mõned inimesed on lihtsalt nõmedad .. nimesi nimetamata... kuidas saab kellegil nii suva olla ? vahet pole kelle oma see on võta suvalt,  plaplapla .. kas näiteks telefonidega on ka nii ? aa et võta suvaline telefon endale ,et vahet pole kelle oma see on ..vähemalt et on ..
kurst küll no  , nii ükskõikne ... kõik see tema ego ja nõmetsemine , tema naer..ma vihkan seda , vihkan teda ka! kas inimene ei saa siis ennast muuta ? kas ta tõesti ei saa aru et ta on nõme???
olen sisemiselt niii väsinud sellest kõigest ..ja eks see paistab ka väliselt ..
tunnen , et olen juba tantsupeol .. nendes proovides päikese käes .. tuju on hea ja tunne on mega!
ja kas ma olen sellest kõigest üle saanud ?
ei .. kuradi kahju on öelda ei .. tahaks karjuda ja öelda , et jah .. see kõik on möödas .. iga kord tema nime kuuldes , mainides , lausudes tuleb see tunne .. see vana õnnetunne mis läbib tervet keha .. varbaotsast kuni pealaeni ... see on nii hea tunne , kõik on nii meeles nagu ta oli .. nii ehtne ..aga se kõik tuleb lihtslt iga asjaga meelde .. see KÕIK!
muidu on ju kõik hästi
aitäh tähelepanu eest


''üks nutupisar voolas mu ninaotsa, võtsin ta sealt näpuga ära ja mudisin teda vihast , vihast enda vastu ... sellest vihast mis ei lähe ära ja mida muuta ei saa ..''