mul pole mitte midagi head kosta selle kõige peale ...
ma ei saa varsti enam usaldada ühtegi inimest peale iseenda , kuigi ma ise vean ka ennast vahel alt kuid mitte nii jõhkralt kui mõni .. mina ei saa sinna midagi teha , et temal on omad põhimõtted ... kuid selle ''näkku panemisega'' rikub ta ära meie hea tuju , positiivsuse ning ka reedab meid .. ta veda meid alt! ja mina veel mõtlesin , et ta on üks hea inimene kes on alati rõõmus ja hea ...ma ei taha pidada kellegi peale viha , aga kas selliselt siis käituvadki õiged sõbrad? ei ju
ma nagu saan temast veidi aru kah , aga see lihtsalt ei taha minuni jõuda .. see kõik mille nimel me viimased päevad vaeva oleme näinud , ja tore , et ta tahab , et me ikka võimalikutl palju pahandada saaksime
hommikul sinna minnes kartsin ma .. tõesti kartsin, sest ma ei teadnud mis saab ja ei teadnud Tema rekatsiooni ( mis oli üllatavalt hea ) ma uskusin , et juhtub midagi hullu, kuid ta lihtsalt pekkis oma võimaluse ära ja usalduse kaotasid nii üks kui ka teine .. üks ühel teine teisel põhjusel kuid mõte on sama ...
ei saagi olla koguaeg positiivne , mina vähemalt mitte .. see ei tule mul välja kohe üldse .. enam mitte .
ja ma eiolegi veel surnud ...
aga küll ma jõuan , aega on veel veidi enne pühapäeva ... olen kasvõi paar tunnikestki surnud
aitäh, ''sõber''
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar