.. don't cry I know you're trying your hardest...

lisan, et kuulates miserable at best-i , tuleb meelde seee meeletu suvi mis oli aastake tagasi
neeed rõõmsad ajad täis naeru ja rannas käimisi ( kus mind näha on tegelikult väga harv juhus )
ei pea ütlemagi kui palju ma seda kõike igatsen...
see laul on aegumatu
ma kuulan seda oma viimase aasta laupäevani
ja igatsen seda ka , et mul ei ole aega raamatuid lugeda
täna aga üritasin asja parandada ja otsida kodust riiulitelt tolmukihi alt uusi leide
valituteks said üllatavalt kombel vanad elulooraamatud
eks näis kui kaugele ma nendega jõuan
hetkeks olin küll naelutatud siia arvti ette, kuid nüüd ma tõsti põgenen siit
voodisse
hakkan ehk lugemagi

ning suured tervitused Markole , kui sa seda postitust peaksid hommikukohvi ajal lugema :)