eluolu

Möödas see suur lõpetamiste möll.
Lõpeatmise päev oli lihtsalt niii uskumatu ja nii ilus . Ja kohe päris-päris tihti avastasin ennast pisardamast.
Kui saalist välja jõudsime siis Kati otsis mind üles ja ütles, et kõik ootava mind koos. Ja siis , kui ma nid kõiki nägin, kuidas nad ootasid mind lilled käes , niipalju sugulasi. Tol hetkel ma mõtlesin küll , et ma hakkan juba nutma!
Mulle tõid lilli sellised inimesed , keda ma poleks uskunud. Aga see oli nii vahvaa. Äratundmisrõõm. Eriti veel kui ma teda nägin. Siiani sellele mõeldes tuleb nutt kurku. Lihtsalt kuidas ta ilmus mu ette ja ta ise ka vist nägi kui imestunud näoga ma olin. Hea, et ta läks suhteliselt ruttu minema, muidu ma oleks seal samas pillima hakanud.
Nii nutune see kõik siis oligi. Mul oli lihtsalt niii hea meel näha oma sugulasi, sõpru. Suuured-suuuured-suured tänud teile kõigile kes mulle õnne soovisid! :)

sugulaseeed

Marxx, teeme ära 2012 pilt

******

Olen Tallinnas Merle ja Markko juurres. Mu kõht valutab. Tulime linnast ära sellepärast. Loodan, et läheb üle. Siin on hea, nagu alati. Ilm on sitt. Ma pean homme tagasi minema. Õhtul lähme uuesti linna. Pean kulutama ära oma apollo kinkekaardi ja lähme ostame maailma parimat jäätist.

Järgmise korrani, mu sõbrad.