Mul on hea meel, et ma Tallinna läksin. Mul oli seal hea, missest, et mul oli eile päeval päris paha olla.
Mulle meeldib Tallinn. Selle ilu ja olek. Olgu seal nii palju joodikuid ja asotsiaale kui tahes. Oleks seal ainult ilusad ilmad minu sealoleku ajal. Tegelikult on suhteliselt alati midagi viga kui ma seal viibin. Siis ei saa linnapeal ringi käia ega seda mõnu nautida.
Mulle meeldib kuidas Merle ja Markko naljatavad ja nokivad üksteist. Nendega saab alati niipalju nalja. Naersin jälle üle pika aja endal kõht kõveras ja see oli tore.
Jah, me ostsie maailma parimat jäätist. See oli nagu päriiis. Ma poleks vist kunagi nii kallist jäätist ostnud. Lisaksin siia pildi ka, aga see telefonis. Igastahes minge Solarisse ja ostke jäätist!
Mul on veel pooled lõpetamise lilled säilinud. Nii kena. Ma sain veel kinke ja veel lilli. Minu kallis vald toetas mind ka kooli lõpu puhul rahaliselt, mis oli väga-väga üllatav. See oli päris suur summa ka, arvestades sellega, et ma ei ole niii-nii hea õpilane.
Tahan nii väga minna kuhugi vabaõhu kontsertile. Kõike paremad oleksid Tätte, Matvere ja Avandi. Mu lemmikud. Tegelikult tahaksin Mikale kaa minna. Missest, et ma olen käinud juba, aga siiiiski. Ta on nii hea, eriti kui ta tuleb uuesti Eestisse. Uskumatu.
Mul on köha. Tallinnas magasin madratsil. Kõik oli sinna maani super, kuni ma avastasin arahommikul, et ma laman pea , et maas oma kehaga. Mõnus.
Maarie läheb ära. Mul on ütlemata kahju. Naljakas mõelda, et ta on meile nii omaks saanud.
Uskumatu, et varsti on Itaalia. Vähem kui 2 nädala pärast oleme me rahvaga Itaalias ja naudime suve. Ja mis veel parem, näen Oguzhani! Ma poleks mitte-mitte kunagi uskunud, et ma teda üldse oma elus veel näen. Siis kui me nad Eestist ära saatsime, siis see oligi nagu hüvastijätt. ''Head elu''.
Mul on kodus jälle kaks kassipoega. Kuidas see on võimalik? Kuidas kassid neid vorpida jõuavad??
Merle kiisuiisu on ka nii nunnu. Pambabeebi , või mis ta nüüd oligi.
Jah, kunagi ma hoolisin temast väga. Mul oli nii raske sellest kõigest lahti lasta. Nendest mälestustest. Lõpuks iga õhtu ennast patja nuttes sain aru, et ma ei saa ju enam nii. See kõik lõppes nii äkki, et ma ei saanudki talle öelda, kui tähtis ta mulle oli. Aga kas see tõesti oleks midagi muutnud? Ehk oleks ta siiski lihtsalt minema kõndinud ja oma elu sellest hoolimata muutma hakanud.Hakanud raiuma lahti endast neid mälestusi ja sõpru, kes tal olid enne. Kes võtsid ja austasid teda sellisena nagu ta oli. Vastik, vastik, vastik!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar