Ma vist isegi ei tea, mis mu peas hetkel toimub. Või mis mu elus üleüldsegi toimub. Vahepeal lihtsalt kõik tundub nii segane ja siis teisel hetkel lööb jälle terve pilt selgeks.
Eile juhtus seda kõike mitmeid kordi. Ma teadsin mida ma tahan aga ma ei teanud kuidas seda kõike korraldada ja täide viia. Ma teadsin mida ma tunnen , kuid teisel hetkel jälle olin kõigest sellest segaduses.
Eilne õhtu oli minu jaoks üks parimaid üle pika-pika aja. Ma sain rääkida kõigest ja kõigist ilma tundmata, et see on tobe või, et mul on häbi. Me rääkisime koolist, inimestest, maailmalõpust, hingedest, elust pärast surma, taveast, kuust, tähtedest, planeetidest, jõuludest, elust-olust.
See eilne õhtu oli nagu kuskilt filmist või muinasjutust välja lõigatud. Kõik tundus nii lihtne. Küünlad, pimedus, imelik-ilus kosmoselamp, jutuvadin ja muusika.
Ma hakkan juba kartma , et see hea mis on praegu saab kohe varsti otsa ja tuleb midagi halba. Alati on ju nii.
Eile ma sain aru, kui väga ma ikka välismaale tahan minna mingiksajaks. Nüüd vaid vaja oodata 18 aastaseks saamist ja raha koguda. ha-ha. Mina ja kogun raha? MA PEAN JU VÄHEMALT ÜRITAMA, kurat!
Kuulan nende uut laulu. Ideaalne! Tõmban endale selle ruttu ja õhtul hakkan siis seda oma mõnusas toas ketrama jälle. Neil on seal kõik lihtsalt nii ideaalne, et ma annaks ükskõik mida, et ise seal olla. Mitte nende asemel, vaid nendega koos. Selliseid asju teha ja proovida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar