Kui imelik on see elu, kui sul ei ole kodus pikemat aega netti. Jah, võibolla ongi see mingismõttes ka hea, et ma ei kõlgu siin interneti avarustes nii tihti. Aega raamatute lugemiseks ,mõtlemiseks ja varajasteks magama minemisteks.
Eilne õhtu oli mu pikemaaja õudsaim. Ma lihtsalt ei teadnud enam mida teha, mõelda või kuidas käituda. Sel hetkel tundus kõik nii vale. Ja mitte keegi ei suutnud lõplikult mind minu otsustes veenda. Helistasin pajudele, et nõu küsida. Ainukene kes tarka juttu ajas või üldse minu kõne vastu võttis ilma , et oleks pidanud tagasi helistama oli Jaana! Ja peale tema kõnet ma rahunesin maha. Aitäh sulle! Ja tõesti tol hetkel ma mõtlesin, kuidas isa mind aidata saaks.
See viimane nädal enne kooli on kuidagi kiire. Olen käinud Tartus, Sadukülas, linnas, koolis ja Kerli juures.Homme juba uuesti linna trenni, et uute tantsude konkurssiks filmida ja proovi teha, siis linnast Sadukülla ja seal kuni õhtuni välja. Ja reedel samamoodi Sadukülas ja õhtul juba Palamusele.
 |
| ükskord suvel |
 |
| entrumi tänuüritus, käisime sushit söömas |
 |
| Jaana tegi süüüa |
 |
| õppisin vist bioloogia eksamiks |
 |
| kutsuu sõi jäätist |
 |
| brownieeeeeeeeeeeeeeed |
 |
| sinna mu apollo kinkekaart läkski ja oiii kui rahul |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar