I was a quick wet boy, diving too deep for coins
All of your street light eyes wide on my plastic toys
Then when the cops closed the fair, I cut my long baby hair
Stole me a dog-eared map and called for you everywhere

Lõpuks jõudis kätte see aeg, kui ma külastasin oma maailma kallimat inimest Merlet. Võtsin neljapäeval peale trenni jalad alla ja istusin Tartu-Tallinn rongile. Kuna ilm oli ilus , olin ma ka positiivselt meelestatud, kuid väga väsinud. Tallinnasse jõudes ei saanud ma ilmast enam nii hästi rääkida. Peale selle veel eksisin ma kuskil Koplis ära. Olgu, kõndisin koguaeg edasi tagasi , sest Merls ei teadnud kus ta elab, ja too kord, kui ma viimati seal käisin oli maas suur-suur lumi. Oleks justkui puuga vastu pead saanud.
Ma järjekordselt mõtlesin, et kui head Merle ja Markko ikka minuga on. Käisime reedel otsimas mulle lõpukleiti, jõudsime vaid ühe poe käidud , kuid sealt leidsime kolm nunnut kleiti - üks on küll väga lühike , kuid seejuures väga ilus. Halva ilma tõttu ja juhuste kokkulangemisel ei käinudki me enam üheski poes. Nii juhtus lihtsalt. Reedel tegime me Merlsiga maailma parimat salatit, kus sees olid krevetid, mida mina enne kõikke jälestasin , pärast muidugi kirusin ennast, et miks ma varem neid söönud pole.
Kellegi nõmedate põhimõtete pärast pidin mina juba laupäeval rongile istuma ja siia - pärapõrgusse tagasi tulema. Ma olin tol hetkel nii vihane. Ei vihane pole vist väga õige sõna, ma olin pigem pettunud - pettunud tema peal , et ta ei mõistnud , et mul oleks veel aega vaja.
Ma olen temaga sest ajast rääkinud minimaalselt. Mõtlesin terve kõne välja mida ma talle öelda tahaks , kui ta küsima tuleb, aga hetkel ma tunnen, et ma võingi seda ootama jääda. Ootan nagu loll mingit imet.
Alati kui ma Merle juurest ära tulen , siis ma lihtsalt hakkan pillima. Nagu 2 aastane titt, kelle ema oli ta üksi lasteaeda jätnud.  Ma kodus lihtsalt üritasin oma pisaraid niikaua tagasi hoida , kuni ma tean, et ma täiesti üksinda olen. Väga tobe minust. Sellised ongi minu nukrad päevad, halan ja nutan.
Lugesime ühe blogi , kes oli täiesti puusse oma jutuga pannud. Naersime , kui tähtsalt ja targalt ta ise kirjutab ( üritab seda , et lahe välja näha ) , aga siis kirjutab nii mööda.
Pilte ma lisan kunagi hiljem.
Märdi tuba hakkab ka juba ilmet võtma, üks sein on juba kaetud tapeediga. Terve öö mõtlesin, mis seal teha , kui tapeet seinas. Nii põnev - nii põnev.


Have I found you
Flightless bird, jealous, weeping or lost you, american mouth
Big pill looming