Mul on tunne, et ma vahel ikka veel loodan ..
Ta tuli jälle jutuks. Ja minul oli jälle halb, sest ma ei tea siiani mis meie vahel on. Kas seal on üldse veel seda killukest sõprust? See kõik on mitte millegi pärast, ma isegi ei mõista mis toimub. Ma ei mõistnud siis ja ma ei mõista ka nüüd. Kas tõesti on võimalik inimesi lihtsalt hetkega elust kustutada? Väike nips ja kõik ongi kadunud?
Nii halb on teisi mõista ja mõistada selle üle , miks ta nii tegi ja ütles.
Reedene päev oli lõbus ja mitte nii väga reede moodi. Käisime linnas ja läksime Andra juurde, kus me naersime nii palju, et pärast põselihased valutasid. Aga nii mulle just meeldibki. Ja pärast olime Laura juures, istusime ta sünnipäeva puhul veidi ja sõime ennast pea, et pildituks. Vahva oli.
Ma ei tahtnud minna, sest ma ei soovinud näha seda rõõmu, mida mina ei oleks saanud tunda. Ma tean, tõesti tean, et see on nii tobe mõtlemisviis ja sellisega võin ma oma elu sõna otseses mõttes perse keerata, aga ma ei saa lihtsalt vaadata , kuidas teised rõõmustavad, kui ma ise rõõmustada ei saa. Mitte keegi ei saa mitte midagi ridade vahelt lugeda. Lihtsalt ei saa!
Ma ei teagi kus nüüd alustada ja mida teha.
Mul on tunne, et me kaugeneme. Ta nagu tahakski seda kõikke lõhkuda, et pärast kergem oleks. Aga mul ei ole. See lihtsalt ei ole nii kerge. Jah, ma tean, et see võib vaid tunduda nii , kuid siiski.
Ma unistan juba niii väga kooli läbi saamisest ja suvest ja Itaaliast ja sinna kuuluvast Veneetsiast. Mul alati saab hapnik otsa kui ma sellele kõigele mõtlen.
Pidin siia alati muusikat lisama, aga eelminekord ei lisanud , nüüd lisansin kaks tükki kohe!
Minu lemmikute tantsijate blogi tuleb ka varsti , ehk juba täna...
Ning nüüd mõned proffesionaalsed Future piltid kaa. Neid pilte vaadates ma tundsin ennast nagu tõeline tantsija.
Ja uskuge või mitte, aga mul on arvuti taustapildiks Karl, see peaks mind piisavalt motiveerima. Tobe , aga see teeb tuju heaks!
- sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses, kus pole varje, ruumi ega kaugust
Kui ühel üürikesel rattamatkal kohtuvad reaalsus ja mõttemaailm...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar