Kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari, nagu lõvi oma kutsikaid...

Tänane päev muutis mind veel-veel rõõmsamaks. Ma olen õnnelik, et ma tegin selle valiku ja läksin sinna, sest peale seal käimist mul on tuju palju parem. Hea on olla. Olen väga positiivselt meelestatud. Olin unustanud , kui hea on rattaga sõita, kui ilm on ilus ja saab muuskait kuulata.
- Nad ei tahnud , et ma ära lähen, mis oli selle kõige juures kõige nunnum!
Ainus tüütu asi selles kõiges on see, et ma homme pean kooli minema.
Olen ka vihane, väga vihane ja pettunud. Kerli teab mida ma tunnen. Asi on lihtsalt põhimõttes. See kõik ei ole enam normaalne. Vahel ma lihtsalt ei usu oma kõrvu. Ma ei taha uskuda.
Vaatasin üht mega-mega-mega nunnut filmi. Nüüdsest mu üks lemmikutest. Top kolmes. Ma nutsin terve lõpu, sest see lihtsalt oli nii kurb. PS. I love you-d see küll nutmise poolest ei biidi , sest sel ajal ma nutsin terve filmi ajal, kuid siiski.