Jah , hetkel ma tõesti olengi rahul. Sellega mis mul on. Mind absoluutselt ei huvita mida teised mõtlevad oma imetillukese ajuga. Jah, tõesti ma vihkan inimesi, kes teevad ennast lolliks oma nõmedate küsimustega või küsivad midagi rumalat , et lahe välja näida. Enne mõeldakse ikka ka. Olgu, on minulgi selliseid asju juhtunud , aga no ma ikka üritan hoiduda.
Ma tahaks ,et see mõte mis sai mõeldud - jääkski nii, et ei tekiks mingeid lahkhelisi või blokke ette. Ma ei taha kedagi muud sinna.
Kas nüüd on siis seee aeg , kui minul tuleb lisakoormus peale?
Ma olen tülpinud. Sellest koolist. Mind ajavad seal inimesed ainult vihale. Õigemini õpetjad. Inglise keel on tõeline põrgu. Ma lihtsalt ei suuuuuda.

sest mul on piisavalt supermän koer kodus

Ja ma ikka kuulan neid laule. Ei tüdinegi vist kunagi ja olen siiani piisavalt kade.
Tõesti loodan, et mul on homme võimalus koju jääda. Saaks veidigi puhta ja oma asju ajada. Ei peaks sinna eesti keelde ka minema. Oh , oleks see vaid nii. Ja kell on kohe 20. Ja ma ei ole õppimisegagi alustanud, aga see olen ju mina. Inimene , kes lihtsalt maha istudes enam ei tõuse, arvutitaha jäädes , on ta sinna nagu naelutatud ja muusikat kuulama jäädes, ei taha ta enam kuhugi minna.
Aga on aeg. Tõusta ja lahkuda.