that kind of love

You watching me,
In secrecy
From the corner of my eye,
I catch you walking by.

Can you agree,
That we could be,
More than just a quick hello,
If we don't jump, we'll never know

That kind of love's easy,
The kind you never knew
That kind of love's easy
The kind that you never get used to.


Ma olen nagu tühi must auk. Või pigem läbipaistmatu? Kõik teised tunduvad mulle praegusel hetkel paremad kui omad. Tahaksin kõik selle endast välja lasta, kõik selle mis mind seest kratsib ja kriibib siia kirjutada , aga ma ei oska, ma ei suuda seda panna korralikult sõnadesse. Mul on vist tagasi see nutu ja halamise tuju.
Kuradi külmavärinad. Poleks pidanud seda lugema. See järjekordselt ei puudutanud mind üldse, aga ma tundsin siiski pettumust või .. ma ei teagi mida ma tundsin!
Kõik asjad juhtuvad oma tahtmise järgi.
Ma siiani peaksin lugema seda raamatut mida ma olen lugenud põhjalikult juba kolmapäevast saati , aga see venib, ta ripub mu küljes nagu takjas. Raputades ta ei kuku maha , ega kao. Tüütu!
Mulle ei meeldi silmside, ma peaaegu , et vihkan kui inimene vaatab mulle silma. No miks küll? Oskan ennast peita - vaid pöörates pea.
Tyler Wardi laulud toovad mulle kananaha ihule...Ma tahan nutta. Üle pika aja on mul see tunne. Tahan nutta ja haletseda ennast, milline elu mul ikka on. Mitte miskit pole tegelikult ju maailma halvasti? Milleks siis kõik see?
Veel enam sain aru sellest, et kui kallid on mulle minu Entrumi rahvas !!
Päev otsa teiega nalja visata ja tarka nägu teha. See on raske töö. Käia poodides koos Marko ja Gristeliga on ka ülimalt vahvaaaa. Kus te varem olite?
Ma tahan kaduda.
Tahan olla omaette veel veidi aega, koos oma mõtetega.
Neelan alla oma pisarad. Vähemalt hetkekski. Pean endale igapäev sisendama -  sa suudad Laura , oled alati suutnud.


I know your sacred
They never cared,
And your past was push and shove,
It's time to find real love.

So don't be shy,
Your like paradise
And it's my highest guarantee
That you finally get to see...