Ma olen kade. Kade. Kade. Kade. Järjekordselt millegi mõttetu ja olematu peale. Ma naeran nüüd enda üle veidike.
Üritan ennast vedada juba õppimislainele, kuna esmaspäev ja teisipäev kontrolltööd ja esmaspäeval on 3 trenni, millest viimane - naistega trenn - kestab hiliste õhtu tundideni. Vähemalt ei pea me mingisugust pikka kava kokku panema ja läbi tegema , vaid 1 tants nendega koos.
Nii vahva on kuulda Andralt kiidusõnu mu riiete kohta. Aitäh sulle , you made my day! Ja teised ka kes vahel kiidavad. Naljakas on vahest kui keegi tuleb koolis vastu ja ütleb , et ''sa näed täna nii ilus välja'' või ''sa oled täna kuidagi teistsugune'' . Armas!
Ma nii igatsen seda aega , kui ma tundsin ennast mingismõttes erilisena. Mulle meeldis käia pildistamas. Ma ootasin alati seda nii pingsalt. Kas ma ise lasin oma võimalused käest?
Kui jah , siis igastahes , tubli mina!