Nüüd on ka see aeg , kui mina hakkan kirjutama meie esimesest esinemis-reisist Leedus Jonavas.

17. veebruar , reede - bussisõit Leetu.

Hommikul kell 9 oli väljasõit, enne seda laadisime oma riided , mehed ja muu varustuse bussi kärru. Peale seda kogunesime kultrasse kus Airi meid heade sõnadega ära saatis.
Algas pikk reis Leedu poole. Ma juba suutsin unustada , kuidas mulle meeldib sõita bussiga lugeda samalajal raamatut ja kuulata muusikat. Süüa ja pildistada ning rääkida oma rahvaga. Lugesin mitu raamatut läbi.
Meil oli nii vahva tõlk ka kaasas - Domicele. Nii hea ja tore inimene!
Peatusime Raganas Kekis, kus lõunatasime ja tegime traditsioonilise Jõgevahe Pere grupipildi.
Kella 20 olime juba oma ööbimispaigas , milleks oli üks taastusravikeskus. Toad olid mõnusad , kuid külmad.
Käisime õhtusöögil , tahtsime proovi teha , aga plaat ei läinud tööle. Õhtul veel saime teada , et hommikul kell 10 on esinemine taastusravikeskuses olevatele inimestele.
Magada sai seal küll super hästi, maitea kuidas see võimalik oli. Õhtul lükkasime Kerliga veel oma toas voodid kokku , et meil soojem oleks.
Õhtul olime meie toas ja mängisime Jüri-Marit. See oli mega-mega-mega vahva!

18. veebruar , laupäev - esinemine Jonava kultuurimajas linnapea vastuvõtul.

Hommikul ärkasime ,käisime söömas ja siis suundusime juba esinemis riietega ja asjadega alumisele korrusele.
See oli meie ekstreemseim esinemine, toodi meile küll uus makk  ( selle kultuurimaja parim , puutetundlik ja puha , aga bass käis nii üle , muusikat ei kuulnud ja see koguaeg sakkis )
Me kõik tulime sellest super hästi välja , sisimas lootsime , et keegi ei saanud aru. Ju siis nii pidigi olema.
Peale esimest esinemist panime ennast valmis minem kultuurikeskusesse proovi. Alguses tegime oma bloki läbi ja peale seda oli juba finaali proov koos kõikide Läti , Leedu , Poola rühmadega. Finaalis laulsime ''Ärgage Baltimaad'' , olid soololauljad ja meie massiga tegime taga liikumist. See oli võimas juba proovis.
Kell 17.00 hakkas ametlikult kõik pihta. Meie olime kuskil kava keskel , peale orkestrit.
Esinemiskohast veel rääkides , siis lava oli hiigel suur , ja kõik oli nagu kuskil suures kontserti saalis. lihtsalt mega!
Ja lõpuks oligi meie aeg minna tantsima. Oli nii hea tunne olla seal laval, esindamas Eestit sellises kohas ja , et just meid sinna oli kutsutud. Rõõm tantsides oli üüratu. Minu üks parimaid esinemisi. Uhke tunne, tõesti. Meie kava viimane tants - '' minu eestimaa kestab'' tõi mulle kananaha ihule ja pisara silma. See kõik oli nii suursugune. Kõik elasid kaasa.
Ääretult vahva oli ka see, et Leedu rahvas oli nii hea meie vastu.
Kava kõige lõpus oligi suure finaali aeg , kõik laulsid täiest hingest kaasa ja kõik oli nii super võimas!!!
Peale esinemist oli nn ''läbu''. Süüa sai ja inimesed tantsid, vahtisin suu ammuli kuidas Poolast tulnud Leedukat tantsisid . Oeh!
Peale kõike seda , läksime tagasi oma ööbimispaika. Käisime Liisi ja Liina toas telekat vaatamas, ise olime kõik surmväsinud. Alguses kui nende tuppa läksin ,käis telekast leedu keeles Shrek. Pärast juba eurovisiooni laulu valimine ja mingi muu saade.
Enda tuppa suundusime vara ja voodisse saades ma tahtsin sellega kohe ühte sulanduda. Väsimus oli hull.

19. veebruar , pühapäev - tagasisõit Eestisse

Kell 9 pidime olema juba valmis oma asjadega ja minema sööma. Enne 10 jätsime hüvasti ja ronisime bussi.
Hakkas jälle see pikk sõit. Kurb oli lahkuda. Kõik oli ju niivõrd hea.
Sättisime ennast mugavalt sisse ja hakkasime nautima viimaseid tunde selle kõigega.
Peatusi oli vähem , kuid Raganas Kekis ikka peatusime ja sõime.
Õudne oli see , et Leedus nägime kuidas üks auto oli sõitnud väga jõhkralt ennast sodiks , Lätis oli üks auto sõitnud teepiirdesse  ja Eesti enne Painküla oli ka üks auto ennast katusele sõitnud.
Kõikjal ikka juhtub.
Tartust kuni Jõgevani me olime neljakesi oma istmete peal ( nimelt me istusime üksteise vastas 4-kesi ) ja lihtsalt lamasime üksteise otsas, mul oli vaid pea ühel pool ja jalad teiselpool toolidel.
Oli mõnus koosviibine. Kunagi jälle.
Viimasest päevast mul hetkel pilte pole.
Ja positiivne oli muidugi see ka , et see kõik oli meile vaid võileiva raha eest.
Aitäh armsad inimesed, et suutsite selle meeldejäävaks teha!
Ma võiksin teiega luurele ka minna!

Tahan teiega minna kuule ja sealt ringiga tagasi!