we found love

give me the chance to love you

Jah, ma tean, et ma ei ole siia ammu kirjutanud. Vähe on neid kes seda ootavad, aga ega ma siis kõigile ei kirjutagi, endale ikka. Kuid märgin siiski ära ühe inimese - tsau Marko, mul on meeldiv sinust sinu blogis kuulda , sinu vahvatest tegemistest ( seal Tartus ) ,oh sind!
Elus rääkides, siis midagi erilist juhtunud ei ole. Juba ülehomme on Leedu ja ma olen niii super õnnelik , et see juba nii lähedal on. Ma ei veeda poolt tundigi sellele mõtlemata.
Eile oli pikk proov. Panime Leedu kava kokku. Vahepeal ma pidin seal naerukrambid saama. Miks ma olen selline?
See kõik oli väga kole. Tõsiselt kohe. Ja samas muidugi oli seda kõike ka väga meelelahutuslik vaadata , kuidas ta piinleb. Mul tuli naermisega meelde, kuidas Kerliga teisipäeval vahetunnis rääkisime Sellest ja siis korraga nii kõvasti naerma hakkasime , et see kajas vist terve koolimaja peale.
Ma ei taha ise selle kõigega vaeva näha. Sa võiksid ka kaasa aidata. See oleks ju mõistlik? Kõik on  nii teistsugune. Ma ei jõua ise seda kõike elavana hoida.
Viimasel ajal olen ma hakanud palju jälgima moeblogisi. Need on väga muljetavaldavad ja endale tuleb kohe tuhin midagi teha või meisterdada, aga ma ei oska mitte millestki alustada , ega ka mitte midagi teha. Nii palju mõtteid mul ei ole.
Ma olen täielik Tyler Wardi fänn, tahaks temasugust endale. Merle arvates on ta täiega pussy wussy. Cmon Merle!
Minu jaoks on tark inimene see, kes suudab igast olukorrast piinlikust tegitamata välja tulla, mitte see kes on ennast õppinud ''targaks'' ja saab koolis ainult häid hindeid. Ehk polegi sellist inimest kuskil olemas , aga minu imetillukeses maailmas on. Kõik inimesed ei ole sellised nagu mina tahaksin ,et nad oleks. Olen kaks ööd näinud nii kummaliselt imelisi unenägusi. Hommikul nende peale mõeldes on mul suur küsimärk pealael rippumas.
Ma olen niii vihane, et tema saab kõik mida ta tahab. Ta ajab teisi ära, ta vihastab meid välja. Või ainult mind?
Kas asi on tõesti jälle ainult minus? See kõik rikub selle ilu ära. Ma vihkan teda oma südame põhjani , kõige rohkem siin maailas vist. Temast mõtlemine toob mulle vihavärinad , ta võiks siit kaduda, ta tekistab minus jälestust. Mitte-mitte keegi ei ole seda ennem saavutanud. Aga no tema on ju alati esimene pidanud olema.
Ja mingid susser-vusserdamised mis seal olid, olid ka nii ajuvabad. Kas tõesti tema sellele üldse ei mõtle , et see nii ebaõiglane on? Ta oleks pidanud ta kohe sinna panema , kuhu ta tee teda niikuinii viis.
Ma olen nii vihane, et ma lihtsalt ei suuda. Jah , ma võin olla enesekeskne või isekas. Võibolla tõesti olengi. Ja mis see sind torgib?
Mu selg valutab väga. Ja siiski Leedu on juba reedel. Saab siit hullumajast ära, veidi paremasse hullumajja.

Jah, nii end armastuse-liigsus tasub...
Mul enda kurbusest on raske meel,
kuid eks mu kurbus ole raskem veel,
kui lisad oma. Nukraks muutes sind,
veel enam tajub valu hõõguv rind.
Arm, see on suits, mis tõuseb üles ohkeis;
kui selgib-sära silmis õnnerohkeis,
kui sumbub-meri murepisaraist.
Mis on ta muud veel?