photoshoot

Sest, et Marie tuli mulle külla ja me vaatasime eesti laulu poolfinaali ja pidime põnevusest ja heldimusest otsad andma. Me karjusime ,tantsisime, laulsime ja hüppasime . Hea , et mul ema kodus polnud , muidu oleks ta vanaduspõlve trauma saanud. See lihtsalt oli nii hea. Terve õhtu veeel kuulasime neid laule ja laulsime kaasa. Hommikul ärgates olid kõik laulud peast kadunud, ei osanud neid enam kuidagimoodi isegi ümiseda.
Käisime Kassinurmes vastlapäeva tähistamas, koos nende hääde vanakestega! '' Vaata mida ikka aastad inimesega teevad '' . Ainult paremaks.
Ja see pikk nädalavahetus ongi juba läbi, nii kiiresti see aeg siis lendabki. - Juhhu , nägin selle ka enne vanaks saamist ära.
Tahaks nüüd jälle ennast oma voodisse visata ja seal lamada kuni väsimus kaob - ehk siis kuni igavikuni.
Homme on see päev. Ootan ja nagu ei oota ka. Tõehetk ongi käes.
Sest mina ei üritagi olla keegi teine.
Kas ma tõesti pean ennast selle kõigega vaevama?
Tahan juba Entrumi, tahan veel kuulda Marko reisimuljeid.


ainus ainus võimaluuus