Mul on nüüd parem. Palju-palju parem. Mul ei olegi veel olnud sellist hetke, et ma lihtsalt ei suuda midagi teha ja hommikul pole mul ka sellist tunnet olnud, et ma lihtsalt ei tahaks mitte kunagi oma voodist tõusta.
Hommikul ärkates olin ma nagu teine inimene. Kas asi oli ilmas või mul lihtsalt oligi parem?
Mul tõesti oli seda päeva vaja.
Käisin pildistamas. Õues oli ilus - väga ilus. Ja nüüd on kooli jaoks ka pildid olemas.
Ja mida enam ma mõtlen suvele - seda enam ma seda tahan.
Koolitantsuga on ka nüüd korras vist - või mis?
Kolmapäeval on mul vist võimalus Pillet näha. Või mis vist, täitsa ongi.
Koorem oleks nagu õlgadelt laskunud.