Mulle nii meeldis tänane päev. Ma ikka avastasin , kui hästi me kõik üksteisega kokku sobime. Selliseid inimesi on mulle vaja. Ma lihtsalt ei tea positiivsemaid inimesi kui nemad. Käisime panges joomas - kes kohvi, kes kakaod , kes õlut ( ega ma ei vihja mitte millegile ). Täna oli kõik kuidagi palju-palju parem. Inimesed naeratasid. Markoga on hea kommenteerida naiste/tüdrukute välimust kümnepalli süsteemis. Kõik said oma hinded. Meil Markoga on ikka väga erinev ''maitse''. Juba hommikul seal registreerimis lauas oli nii tore. Markol ikka on selle Gristeli vastu midagi .. või on see lihtsalt sümpaatia? Samas Marko on väga hea suhete lahkaja ja nõustaja. Võtke kohe järjekorda.
Mul oli halb , sest ta ei tulnud.
Mul oli hea, et ma sain rääkida. Kas või need paar sõna, aga sain.
Mulle ei meeldi inimesed, kes teevad ennast ''lahedaks'' mingi lolli mängimisega või sõna otseses mõttes eputamisega ja lollide naljadega. Ma vihkan seda. Tee nalja, kui oskad, ära tee - kui sa tead, et see ei tule sul välja.
Kui ma hakkan tema peale mõtlema, siis minus tekib see viha. Jälle. Kuna mul ei tekiks? Kuidas saab tal olla selline suhtumine? Temale ei pidanud minu suhtumine meeldima, minule nüüd ei meeldi tema oma. Tunne on vastastikune. Ma lihtsalt vihkan selliseid nõmedaid egomaniakke , kes üritavad olla keegi teine, või need kes mõtlevad , et nad on maailma kaunimad inimesed ja imetlevad ennast igapäev ja iga hetk peeglist, tulevad vestsust vaatavad peeglist, kõnnivad koridoris , kus on mitu peeglit - ja nad vaatavad ennast uuesti peeglist... Mitte ühest peeglist, vaid neist kõigist.
See lihtsalt ajab mind nii vihale.
Ma peaaegu oleks unustanud , et Eesti Laulu finaal on täna. Ma jooksen.
Pean veel mainima , et kui naljakas see on , kuidas Gristel kaamerat armastab. Ta on nii nunnu!
Ma tõesti like-n oma ENTRUMI seltskonda ja inimesi kellega seal alati kohtub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar