Ta rääkis tõsiselt. Polnud teda kunagi nii tõsiselt rääkimas näinud. Esmakordne kogemus, halb kogemus. Ma tundsin ennast nii pahasti ja süüdi. Aga kas ma peaksin seda olema? Ei vist, aga vähemalt minul on selle kõige pärast nii halb. Ma vihkan neid inimesi, kel pole kübetki kohusetunnet tulla kohale , või vähemalt öeldagi , et ta ei tule. Iseasi muidugi see, kas põhjuseks on mingi mõjuv asi või täiesti tühine.
Tundsin Rubeni trennis ''hommiku'' tunnet. See kõik oli mõttes sama, aga lihtsalt veidi kurvem , kuna polnud seda head seltskonda ja Renatet kes õpetaks , et ega sa ei kirjuta kuhugile : '' minu minu minu nimi nimi nimi on on on Laura Laura '' või '' elas elas elas kord kord kord'' . Sest see on tants. Seal pole vaja kordusi. Muidugi oli muusika ka teistsugune. Vastu hakkav.
Kerls tuleb kolmapäeva hommikul juba vähemalt 8-ks siia. Nagu vanasti. Suvel..Minu sünnipäeval.. Oeh, oli ka aeg, et seda meenutada.
Vaatasin eile õhtul jälle seda Noorkuud. Olin jälle lummatud mitte millegist. Aga see kõik on ju nii ilus!
Vahepeal , saatis minu üks vahva sõber mulle sõnumi , et ta lõpuks jõudis koju ja , siis ma muidugi käskisin tal kohe blogima minna. Hommikul ärgates teise asjana läksin seda postitust lugema . See tegi mu päeva ! Ma lihtsalt armastan seda , kuidas ta kirjutab! Aitäh Marko , sa annad mulle inspiratsiooni - tõesti.
Lähen kohe vaatama seda ilmaimet, mis telekast hakkab. See tundub väga feik ja suureks puhutud. Aga see on ju Eesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar