Sest , et ma tahtsin seda juba siis siia panna , kui ma selle esimest korda leidsin, aga ma ei saanud seda kuidagi arvutisse. Ja siis ma leidsin selle Jaana blogist - ja ma olin õnnelik. See pilt pole ilus mitte nägude pärast vaid selle pärast, kui palju emotsioone seal on. See oli suvi, see oli tantsupidu, soovidepuu , ja me heldisime , pisarsilmi, sest see kõik oli nii ilus, nii ehe. Isegi praegu sellele mõeldes , ma raputan ennast , et külmavärinatest lahti saada. Meie plisseeritud seelikud, peapaelad - mis me ise oma kätega tegime , kalasabad - mis tundusid tol hetkel kenad ja teemakohased. Ma nägins siis Jussi. Ja ma olin jälle õnnelik.
Nii vähe on õnneks vaja. Ühte pilti, või silmapilku , kus sa märkad kedagi, ja päev ongi palju-palju parem.
Me lähme Koolitantsu piirkondlikku vooru siiski Tallinnasse. Ja nii ongi. Ja nii peabki olema. Pole tähtis , et seal väiksem võimalus edasi saada, aga see kõik polegi oluline, oluline on see , et meid on rohkem , et me oleme põhimõttelilset ju, et kõik koos. Mulle meeldib see mõte. Ma heldin järjekordsetl seda mõtet mõeldes.
Helistasin Merlele ka, sest ta nii väga tahtis meid vaatama tulla , aga kui me oleks Jõhvi läinud , poleks seda ju juhtunud. Me tuleme sulle koju kätte. Milline luksus.
Ma kuulan seda meloodiat, laulu , mille ma avastasin Liisi blogist, ja mulle meeldi see nii väga - üle pika aja järjekordne juhus - , et ma kuulaksin seda teekonnal maailma lõppu ja tagasi.
Ma olin täna kahes trennis. See keskond oli lihtsalt niiii erinev. Või oli lihtsalt olukord teine. Mu kand valutab.
Meie trennis ma nautisin seda uue tantsu muusikat. Ja naudin seda veel ja veel ja veel. Kaunis, eks ?
Ma pean hakkama koristama. Häbi kutsuda külalisi, kui tubades on nagu orkaan üle käinud. Hea küll, nii hulluks veel asi pole läinud. Kuid mõte jääb samaks. Ma pean minema, aga ma ei suuda tõusta.
Ma ei väsi ikka kordamast , kui ilusa luuletuse Liis valis. Ja see kõik kompott tuli lõpuks nii hea välja.
^^
Mul on heldimus hetked, muusika muudab ja innustab ja motiveerib. Ma armastan inimesi hetkel rohkem kui miskit muud. Aga see on vaid hetkeks, ma tean seda. Ma tunnen seda. Aga sellepärast ma peaksingi neid hetki endale mällu talletama , et kunagi lugeda ja meenutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar