olen otsinud ja leida püüdnud sind

it says that he's not coming back , not now , not then , next year or ever




Ma pole siia ammu kirjutanud. Kas siis tõesti ajapuudusest või lihtsalt jõuetusest. Kõik mõtted olen ma juba oma peas ära mõelnud , kohe nii ära, et neid polegi enam.
Mind tõesti häirib, kui inimesed on niiii laisad, nad hiilivad kõrvale oma kohustustest tuues ettekäändeks mingi väga tobeda asja. Kas nad tõesti ise ei saa aru kui rumal see välja näeb? Sa ise tahtsid saada kaugemale , saavutada midagi ja nüüd, kui sul on see võimalus sa lihtsalt ei tegele sellega , millega peaksid. Ma olin tol hetkel nii vihane. Kas tõesti selle pärast , et inimene nii laisk oli - või sellepärast , et meie oleme selle kõigega nii palju vaeva näinud ja tema lihtsat võtab seda kui lihtsalt imetillukest elu osa? Ei , mitte elu osa , üht uut ja lühikest etappi millest lihtsalt üle joosta ja pärast vinguda kui halvasti neil läks. Rumal - rumal inimene!
Elu triivib paremuse poole. Tunnen seda juba oma ninaotsaga.
Homme hakkab see väga lühike vaheaeg. Puhkus? Ma alati luban seda, aga ei tee seda kunagi. Pean raamatut lugema.
Olin hommikul maailma vihaseim inimene. Sellepeale , et ta ei hooli? Või sellepeale , et ta ei anna järele? Vist siiski selle kõige peale. Ma läksin sinna. Mõtlesin , et ma vist isegi kartsin sinna minna. Uskusin , et see teeb haiget. Aga ei teinudki. Pigem oli see hea, ma tundsin seal tema kohalolekut. Ma tundsin seal ennast hästi. Olen ennast ju ennegi hästi tundnud, aga see ei olnud midagi sellist. See oli pigem hinge sisese rahu taastumine. Südamel hakkas soojem.
See õpilasvahetuse programm tundub väga ahvatlev. Järjekordselt. Küll on ikka hea, et on inimesi , kes selliste huvitavate asjade peale tulevad.
Kas pole tobe kõndida sõbrast mööda ilma tervitamata? Sellest ühes noogutusest ei piisa. Eiran teda sellest hetkest.
Ma juba lootsin , et varsti on jälle Entrum ja aeg kui ma näen oma vahvaid inimesi. Aga ei , kaua võib sellega veel aega minna? Ma ei jõua oodata!
Mul on hea meel , et Marko peab mind ikka meeles oma blogipostitustes. Ta on isegi parem sõber kui mõned. Olenemata vahemaast. Ma võin öelda isegi , et ta on minu blogibestfriend, nii lihtne see kõik ongi. Pole tähtis kui suur vahemaa on.