two times
See kõik tuli nii ootamatult. Ma ei ole isegi mitte niivõrd kurb, vaid nukker. See kõik tuligi lihtsalt nagu välk selgest taevast. Ma vist lootsingi , et see kõik jääbki nii nagu see alati on olnud, et see kõik ei muutu kunagi. Järjekordselt pean ennast noomima oma tobedate mõtete eest. See peaks ju olema super uudis. Ta ongi, aga ... nüüd jääb kõik nii tühjaks. Uus aasta , uus tühjus. Loodan , et ta siis tuleb nii kiiresti tagasi, kui võimalik. See kõik ei oleks siis talutav. Aeg on muutusteks?
Ma vihkan Tema hoiakut. Tema iseloomu , käitumist, olekut, kõneviisi, mõtlemist. Ma tõesti ei tea mis mind nii väga häirib.
Arvasin ,et me ei jõuagi üksmeelele.
Unistan vaid sellest, et ma saaksin oma raamatu läbi, mis aina enam venima hakkab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar